Euroopa Komisjon teeb LNG-terminali kohta otsuse septembris

Andres Reimer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexela Energia juht Marti Hääl.
Alexela Energia juht Marti Hääl. Foto: Toomas Huik

Otsuse, kas 300–500 miljonit eurot maksev veeldatud maagaasi ehk LNG terminal kerkib Euroopa abiraha toel Paldiskisse või hoopis Soomes seni välja valimata kohale, peab kahe nädalaga langetama Euroopa Komisjoni energiadirektoraat.

«Terminali rajamine võib teatud tingimustel isegi eelseisvasse rahastamisvooru jõuda, sest esitasime koos Gasumiga ühised ettepanekud Euroopa Komisjoniga varem kokku lepitud ajagraafiku kohaselt,» ütles Alexela Energia juht Marti Hääl. «Pakkusime mitu lahendusvarianti, mida ma konfidentsiaalsusnõude tõttu avaldada ei saa. Komisjon peab nüüd ise otsustama, milline lahendus on neile kõige vastuvõetavam, ning seejärel arutama oma otsust ka Eesti ja Soome valitsusega.»

Soomlased viivitavad

Peamiselt võib rääkida kolmest lahendusest. Terminali ehitamine võib alata juba 2015. aasta alguses ja valmida 2018. aastal, kui komisjon eelistab Alexela projekti, mille kõik ettevalmistustööd on juba tehtud.

Kui võitjaks osutub Gasum, siis soomlased alles alustavad tõenäoliselt kolm aastat vältavaid uuringuid sobiva asukoha leidmiseks. Gazpromi valvsa silma all tegutsev Gasum võib terminali valmis ehitada kõige varem 2021. aastaks. Kõne alla võib tulla ka lahendus, millega rajatakse samal ajal eri suurusega terminal nii Eestisse kui ka Soome.

Soomlaste aegluse taga võib peituda soov turu avanemisega viivitada, sest neid seovad Gazpromiga pikaajalised lepingud.

«Soomlased on seni keskendunud oma erinevate väikeste LNG-terminalide arendustele, Botnia lahe ääres ning Soome lahe kaldal on terminaliarendused väga algstaadiumis, võrreldavad vast sellega, kus olime Paldiski osas kolm aastat või rohkemgi tagasi,» rääkis Hääl.

Gaasitorustik merepõhja

Esmaspäeval kohtusid Brüsselis energiadirektoraadi esindajatega nii LNG-terminali rajajad kui ka Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrkusid ühendava gaasitorustiku Balticconnector kavandajad. Gazpromi suurosalusega EG Võrguteenus ja Gasum esitasid Euroopa Komisjonile taotluse toetuse saamiseks, et uurida Balticconnectori rajamise võimalusi. Toru ehitamine võiks alata 2017. aasta rahastamisvooru toetusrahaga.

«Kõige aeganõudvam on merealuse ehitusgeoloogia uuringu läbiviimine, mis võib kesta kuni kaks aastat,» rääkis Balticconnectori Eesti-poolne projektijuht Priit Heinla. «Eesmärk on kindlaks teha merepõhja geoloogiline struktuur ja profiil.»

Ligi 80 kilomeetri pikkune ja 100 miljonit eurot maksev Balticconnector võimaldab Soome ja Baltimaade ainsal maagaasiga varustajal Gazpromil oma äri senisest efektiivsemalt korraldada, sest loob ühenduse Läti maa-aluste gaasihoidlate ning Baltimaade turuga ligikaudu sama suure Soome turu vahel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles