Rahandusministrid Kreeka küsimuses kahes leeris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala rahandusministreid vaevas eile õhtul lahkmeel selle üle, kuidas Kreeka 174 miljardi eurone abipakett tagasi rööbastele tõsta.
Ühtlasi ei ole ministrid nõus kirjutama korstnasse ühtegi summat Ateenale antud riiklikest laenudest, ehkki Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) palus neil tungivalt selline võimalus lauale jätta.
Euroala diplomaatide sõnutsi vaidlesid Luksemburgi kogunenud rahandusministrid Kreeka paketi üle enam kui kaks tundi.
Pakett on graafikust dramaatiliselt maha jäänud, seda nii Kreeka poliitikute loiduse kui majandusväljavaadete halvenemise tõttu.
IMFi ametnikud käivad euroala liidritele peale, et nood võtaksid Kreeka programmile realistlikuma lähenemise. IMF väidab, et Kreeka võlga on praktiliselt võimatu 2020. aastaks plaanitud 120 protsendi peale kärpida (SKTst), kui ELi riigid ei soostu oma laenusid osaliselt restruktureerima.
Kreeka riigivõlg on 325 miljardit eurot, ca 125 miljardit eurot sellest võlgnetakse abi korras euroala valitsustele. See on ülekaalukalt suurim segment võlast, mida saaks veel restruktureerida.
Ülejäänud võlg kuulub kas IMFile ja Euroopa Keskpangale – milliste poliitika välistab korstnassekirjutamised – või erakreeditoridele, kelle võlakirjad juba restruktureeriti.
IMFi survele vaatamata väidavad euroala ametnikud, et mistahes juukselõikus laenudelt on poliitiliselt väga vastunäidustatud – ja nii arvati eilsel koosolekul praktiliselt üksmeelselt.
Suurem lahkmeel valitses ministrite seas aga selle osas, kas Kreekale tuleks anda kaks lisa-aastat abiprogrammi tingimuste täitmiseks. Mitmed riigid on jätkuvalt vastu, ütles üks diplomaat.
Eurogrupi esimees ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker kiitis pärast viis ja pool tundi väldanud koosolekut uut Kreeka valitsust, mis «avaldab mulle oma saavutustega sügavat muljet».
Juncer läks avalikult vastuollu Saksamaa juhitud põhjapoolsete euroala maade seisukohaga, mis taotlevad jäigemat liini Ateenaga.
«Ma pean teile ütlema, et riigid, mida te mainisite, peegeldavad vaid osa riikidest, mis olid Kreeka suhtes kriitilisemad kui mina isiklikult,» ütles Juncker Saksamaa, Soome ja Hollandi kohta.
Copyright The Financial Times Limited 2012