Kohus karistas ohtliku maja ehitajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile mõistis Tartu maakohus esimest korda Eestis ehitusettevõtja süüdi halva kvaliteediga eramu ehitamises. Olukord oli nii hull, et ohtu sattus majja kolinud pere elu ja tervis.
Oli ilus märtsiõhtu, päevapealt kaks aastat tagasi. Tartumaal Puhja vallas Ridakülas elav pereema Reet sõitis koos sugulaste ja tuttavatega linna, et jätkata oma sünnipäeva tähistamist spaas veemõnusid nautides.
Vaid veidi enam kui aasta tagasi valminud kahekorruselisse kodumajja jäid perepojad, üks neist 16- ja teine 19-aastane, samuti vanema poja elukaaslane. Poisid kütsid sauna, nauditi leili ja aeti juttu, seejärel asutas vendadest noorem end teisele korrusele oma tuppa magama.
Ka vanem vennas oli juba unehõlma vajumas, kui tema tüdruksõber, kes juhuse tahtel veel korraks saunaruumi läks, kisa tõstis – saun oli suitsu täis, leiliruum põles lahtise leegiga.
Õnnelik juhus
«Vaid tänu sellele õnnelikule juhusele ei lõppenud kogu lugu traagiliselt,» nendib Reet. Oma perekonnanime palub ta mitte avaldada – rasked ajad läbi elanud pere ei soovi tähelepanu.
Leiliruumist alguse saanud tuli levis kohutava kiirusega. Kuigi poisid kutsusid kohe välja tuletõrje, oli päästjate saabudes juba pool maja leekides. Täielikult hävisid sauna kohal olnud poiste toad, kus nad veel mõni minut tagasi voodites olid pikutanud.
«Poeg helistas ja ütles, et ema, maja põleb. Ma ei saanud esialgu millestki aru ja küsisin, et kas te siis ära kustutada ei saa. Poeg ütles, et emme, terve maja on leekides,» meenutab Reet kurba ja šokeerivat õhtut.
Politsei ja päästeameti eksperdid leidsid põlengu põhjuse kiirelt: ehitaja oli lihtsalt unustanud puuküttekerise korstna vajalikust kohast isoleerida, mistõttu kuumust õhkav toru oli otseühenduses puust seinaga. Lisaks oli korsten ehitatud sobimatust materjalist.
«Eksperdid imestasid, et kuidas üldse oli võimalik, et see maja varem ei süttinud,» ohkab Reet.
Oma maja peale hakkas varem kahetoalises korteris elanud pere mõtlema 2005. aasta suvel. Pangast võeti laen, ehitus telliti kinnisvarafirmalt Alusvara OÜ, mis lubas septembris ehitusega alustada ning juba kolme kuu pärast perele võtmed kätte anda.
«Alusvara soovitas meile ehitajaks meest nimega Vahtang Mikaja, öeldi, et selle mehe eest võib pea panti panna,» meenutab Reet. Ehituse eest tasus pere kinnisvarafirmale, kes arveldas Mikajaga, kes omakorda palkas abitööjõudu.
44-aastane Vahtang Mikaja oli tüüpilisi buumiaja ettevõtjaid. «Eriharidus tal puudub, polnud ka majandustegevuse registri registreeringut, ta ei kasutanud vastutava spetsialisti teenuseid – st puudus eriteadmistega isik, kes teostaks järelevalvet tema tegevuse üle, nagu seda nõuab ehitusseadus,» nendib Lõuna ringkonnaprokurör Ene Timmi. «Ta tegutses FIEna ja oma sõnade kohaselt on ehitanud palju maju.»
Süüd ei tunnistanud
Kohtus Mikaja end eluohtliku ehitise rajamises süüdi ei tunnistanud. Tõendeid oli aga piisavalt ning Tartu maakohus mõistis mehe kriminaalkorras süüdi ja karistas teda kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. See on esimene kord Eestis, kui mõni ehitaja eluohtliku praagi tõttu karistada saab.
«Mitmed sarnase mustriga tulekahjud on jäänud kohtusse saatmata, sest ehitaja süü ei ole saanud piisavalt tõendatud,» nendib Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu. «Tulekahjude puhul on tõendamine keeruline ja ekspertiisid pole suutnud anda vastust, mis tõendaks, et just nõuetele mittevastav ehitamine on tulekahju põhjustanud.»
Reeda pere pidi pärast põlengut poolteist kuud taluma ebakindlust, kas üldse ja mis ulatuses kindlustus kahju hüvitab. Uuesti koju sai pere kolida oma pool aastat hiljem. Hävinud sisustust ei hüvitanud aga perele keegi.