Ansip: keskkond ELi eelarve läbirääkimisteks on praegu ebasoodsam
2. oktoober 2012, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsselis Euroopa Liidu (EL) uue eelarveraamistiku kõnelustel viibiva peaministri Andrus Ansipi sõnul seisavad olulised debatid seoses uue eelarvekavaga alles ees, kuid keskkond läbirääkimiste pidamiseks on tulenevalt ülemaailmsest finantskriisist märksa ebasoodsam kui oli 2005. aastal läbirääkimisi pidades.
«Aga ma väga loodan, et me jõuame selle aasta jooksul järgmise perioodi eelarves kokkuleppele,» rääkis ta.
Ansip märkis, et erinevad huvigrupid on oma seisukohtades üksteisest väga kaugel. «Netomaksjad tahaksid vähendada eelarvet, on teised, kes tahaksid eelarvemahtu suurendada,» selgitas ta.
«Meie meelest see praegune eelarvemaht on optimaalne ja me ei peaks kulutama nii palju energiat mahu üle peetavates debattides, kuivõrd tuleks rohkem keskenduda sellele, mida me ühise eelarvega saavutada tahame,» lausus peaminister, kelle sõnul suhtub Eesti Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud eelarvekavasse positiivselt.
Jättes kõrvale mõned lahendust nõudvad küsimused, on uus eelarvekava aastateks 2014–2020 Ansipi sõnul Eesti jaoks soodne, lubades Eestile vahendeid samas suurusjärgus kui praegune eelarveraamistik aastateks 2007–2013.
Peaministri sõnul täidab Euroopa Komisjoni välja pakutud eelarvekava suures plaanis ELi seatud eesmärke konkurentsivõime suurendamiseks. Selle taustal kõnelesid Ansip ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel teisipäeval toimunud kohtumisel ka Euroopa energia- ja transpordiühenduste arendamise vajalikkusest järgmisel eelarve perioodil. Ansip ütles, et Eesti soov on, et järgmine eelarve oleks keskendunud enamal määral Euroopa ühendamise projektidele, viidates näiteks Rail Balticu ehitamise vajalikkusele.
Peaminister ütles, et ELi liikmesriigid tervikuna saavad hoopis rohkem kasu siis, kui eelarvevahenditega ehitatakse uusi piiriüleseid taristuprojekte. «Meie jaoks on muidugi väga suur huvi Euroopa Ühendamise Rahastus seotud Rail Balticuga.»
Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu investeeritakse Euroopa Komisjoni ettepanekul järgmise eelarveperioodi jooksul 50 miljardit eurot telekommunikatsiooni, transpordi ja energeetika valdkonna piiriülestesse projektidesse.
Rääkides laiemalt taristuprojektidest, märkis Ansip, et viimase 20 aasta jooksul ei ole Euroopa kaardil selles vallas olulisi muutusi toimunud. «Mis ühisest turust me siis saame rääkida, kui meil puuduvad ühendusteed turgudega.»
Eesti müüb 70 protsenti oma eksporttoodangust teistesse ELi riikidesse. Kui oleks kõrvaldatud pudelikaelad ühendusteedes, siis oleksid Eesti kaubad Ansipi sõnul ELi turgudel märksa konkurentsivõimelisemad kui praegu.
Ansipi sõnul ei ole Euroopa Ühendamise Rahastu loomise osas praegu ELi liikmesriikide seas täielikku üksmeelt. «Paljud tahavad endiselt saada ühisest kassast omale proportsionaalselt mingit osa, et see siis kulutada ära kiigeplatsi ehitamiseks külakeskusesse või siis jupi tee asfalteerimiseks. Aga siis me ei saaks paremini ühendatud Euroopat, ja lisandväärtus, mis me saaksime, oleks märksa väiksem kui Euroopat ühendades.»
«Seda, milleni selline lihtsalt ühisest eelarvest raha saamine võib viia, oleme näinud mitmest Euroopa lõuna poole jäävast liikmesriigist,» lausus ta. «Me võiksime vigadest õppida ja rohkem keskenduda ühisprojektidele.»
Rääkides Eesti murekohtadest seoses ELi uue mitmeaastase eelarvekavaga, mis tulid jutuks ka kohtumisel Van Rompuyga, märkis peaminister, et Eesti mured langevad kokku Läti ja Leedu muredega.
«Esiteks ühtekuuluvuspoliitika vahenditele tahetakse kehtestada kululagi, 2,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist, ja me leiame, et sellise lae kehtestamine on Balti riikide suhtes ebaõiglane,» ütles Ansip, märkides, et seda muret ka mõistetakse.
Teine mure on peaministri sõnul seotud ühtse põllumajanduspoliitikaga. Praeguste ettepanekute põhjal ei saa küll öelda, et Eestile, Lätile ja Leedule ette nähtud põllumajanduslike otsetoetuste määr kõneleks põllumeeste võrdsest kohtlemisest ELis, lausus ta.
Praeguse kava järgi on Balti riikidele põllumajanduse otsetoetuste määr Ansipi sõnul selgelt alla ELi keskmise. Praegu on Balti riikide tase isegi madalamal kui 2007. aastal liitunud Rumeenial. «Me ei saa aru, miks Leedu, Läti või Eesti põllumehi peaks kuidagi vähem otsetoetustega väärtustama kui näiteks Rumeenia põllumehi.»
Peaministri sõnul pole Eesti jaoks siin esikohal mitte raha, vaid võrdne kohtlemine.
«Aga muidugi me anname endale aru, et lõpuks taandub see küsimus ikkagi täiendavatele rahasummadele, sest et ilmselgelt ei ole võimalik Lääne-Euroopa riikide põllumajanduse otsetoetuste määrasid alandada. Järelikult tuleb Balti riikide määrasid suurendada,» ütles Ansip.
Peaminister märkis, et ta ei tahaks praegu täiendavate summade suurusest rääkida. «Kui me räägime sellest, et me tahaksime võrdset kohtlemist, siis me peame muidugi endale aru andma, et ega kõik ei saa keskmist saada või vähemalt keskmist. Keegi peab ju alla keskmise ka saama,» lausus ta. Konkreetsed summad on Ansipi sõnul läbirääkimiste teema, kuid need on nii ühtse põllumajanduspoliitika kui ka ühtekuuluvuspoliitika puhul «päris märkimisväärsed».
Ansip märkis, et põllumajandustoetuste võrdsustamise puhul on selgelt olemas toetus Euroopa Parlamendi presidendilt Martin Schultzilt, samuti mõistab Eestit täiesti Van Rompuy. «Ma usun, et neid, kes meist aru saavad, Euroopa institutsioonide juhtide hulgas on. Seetõttu ma loodan ikkagi Eesti jaoks head ja õiglast lahendust.»
Majanduslikus mõttes on peaministri sõnul Eesti jaoks ELis kõige olulisem ühtne turg, kus Eesti tootjad saavad ilma igasuguste takistusteta oma kaupu ja teenuseid müüa. «EL tervikuna loomulikult on Eesti jaoks ka oluline julgeolekuküsimus, ja euro on julgeolekuinstrument.»
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kõnelesid Ansip ja Van Rompuy kohtumisel ka ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaotusest, samuti sammudest, mida tuleks astuda pangaliidu loomiseks ja euroala edasiseks tugevdamiseks. Arutelu nende teemade üle on oodata 18.–19. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogul.
Eesti saab 2007–2013 eelarveperioodi jooksul ELi eelarvest 4,5 miljardit eurot. Eestil on lootust saada umbes samas mahus vahendeid ka perioodil 2014–2020.