Eesti peaks keskenduma nüüd abivajajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peaks piiratud vahendeid otstarbekamalt kasutama, tõdesid peaminister Andrus Ansip ja OECD peasekretär Jose Angel Gurria.
Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD eile avaldatud majandusülevaates kiidetakse Eestit teada-tuntud asjade eest. Majanduskasv on olnud kiire, eriti kui võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega – eelarves ei haiguta suured augud ning tööturg on paindlik.
«On meeldiv olla Euroopa riigis, kus kriisist taastumine on olnud kiire,» tõdes ülevaate tutvustamisel OECD peasekretär Jose Angel Gurria.
Teisalt on Eesti avatud maailmast tulevatele vapustustele ning siinsed tõusud ja mõõnad on väga järsud isegi teiste pisikeste majandustega võrreldes. Selleks et eelarvepoliitika majandustsüklitele hoogu juurde ei annaks, soovitatakse raportis seada piirid riigi kulutustele ja ohjeldada kohalike omavalitsuste laenamistungi.
Vaesus kasvab
Sama äkilised nagu muutused riigi majanduse kasvus on olnud ka liikumised tööturul. Kuigi viimaste aastatega on töötus Eestis tublisti vähenenud, on kasvanud pikaajaliste töötute osakaal.
Seepärast soovitatakse Eestile suurendada tööturumeetmetele kuluvat raha. Samas rõhutas Gurria, et raha lisades peaks ka tulemustel silma peal hoidma. Koostöö kohalike omavalitsuste, töötukassa ja tööandjate vahel võiks olla tihedam ning senisest usinamalt võiks pakkuda praktikakohti ja populariseerida kutseharidust.
Eriti suureks läks kriisi ajal noorte, mitte-eestlaste ja väikese ettevalmistusega inimeste töötuse osakaal – vastavalt 22, 18 ja 26 protsenti. «Liiga paljud noored lahkuvad koolist diplomita. Sellest ei kaota ainult noored, vaid ka Eesti,» märkis Gurria. Samuti peaks maailmaga sammu pidamiseks suurem hulk inimesi osalema elukestvas õppes. Paraku täiendavad ennast suurema innuga need, kes on juba niigi kõrgelt kvalifitseeritud. Koolitused peaksid olema olulised aga just sellele 32 protsendile tööjõust, kel puudub igasugune erialane ettevalmistus.
Tööturu olukorda tuleb parandada vaesusriski vältimiseks. Inimeste osakaal, kes elasid allpool vaesuspiiri, kasvas aastatel 2007–2010 6,5 protsendilt 11,7 protsendile. «Vaesus taastoodab end, see on igal pool nii,» selgitas Gurria, miks on oluline mahajäänuid järele aidata.
Eesti kulutused toimetulekutoetustele on teiste liikmesriikidega võrreldes väga tagasihoidlikud. Kui mujal kulutatakse selleks üks protsent sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis Eestis kulus 2010. aastal toetusteks ainut 0,1 protsenti. «Kõige parem turvavõrk ei ole mitte ümberjagamine, vaid majanduskasv,» leidis peaminister Andrus Ansip.
Raport juhib tähelepanu, et Eestis kasvab töövõimetushüvitiste saajate hulk OECDs kõige kiiremini. Töövõimetushüvitist saab kümme protsenti tööealisi. Nii OECD kui ka valitsuse hinnangul ei ole see mõistlik.
Eriti hoogsalt kasvas toetustesaajate hulk kriisi ajal, ühes töötuse kasvuga. See näitab, et töövõimetust kasutati abinõuna majanduslikust kitsikusest pääsemiseks. Kuna riigil on raha vähe, võivad need, kes tõesti tööl käia ei suuda, nii toetustest sootuks ilma jääda.
Vaesuses elavate laste hulk on veel kaks korda suurem elanikkonna keskmisest ning 19 euro suurune üldine lastetoetus ei aita kuigi palju vaesusriski vähendada. Järgmisest aastast on plaanis Eestis vajaduspõhiseid lastetoetusi suurendada. OECD hinnangul võiks lastetoetusi suurendada vanemahüvitiste arvelt, mis on Eestis lausa luksuslikud. Laste vaesusriski aitaks vähendada ka see, kui lapsevanematel oleks hõlpsam töötada osalise tööajaga.
Kinnisvaramaks kaalumisele
2014. aastaks on plaanis Eestis kehtestada sotsiaalmaksu lagi alates 4000-eurosest kuupalgast. See ei vähenda aga madalama sissetulekuga inimeste maksukoomust, mis teiste organisatsiooni liikmetega võrreldes on väga suur. Samal ajal on kõrgema sissetulekuga inimeste maksukoormus teiste liikmesriikidega võrreldes üsna väike.
Kõrged tööjõumaksud võivad paljudele väiksema ettevalmistuse ja sissetulekuga inimestele tähendada sootuks töötuks jäämist, kuna sotsiaalmaksu alammäär ei soosi osalise tööajaga töötamist. OECD hinnangul oleks mõistlik suurendada maksuvaba miinimumi, kuna väiksema sissetulekuga inimesed võidaksid sellest rohkem.
Lisaks tehakse raportis ettepanek maksustada kinnisvara. Samm tooks riigieelarvesse lisaraha, aitaks vältida uut kinnisvarabuumi ning võiks organisatsiooni hinnangul kaasa aidata üürituru elavnemisele.
Andrus Ansip märkis raporti esitlusel, et arutelu ühiskonnas OECD tehtud ettepanekute üle on kindlasti teretulnud, kuid näiteks varamaks ei ole talle kuigi südamelähedane. «Aga ma ei ole valmis ütlema, et pole nõus seda arutama,» sõnas Ansip.
«Me ei kavatse eestlastele öelda, mida Eestiga teha, sest eestlased teavad seda ise paremini. Mida me pakume, on OECD liikmesriikide ühine kogemus,» märkis Gurria.