Tõnis Oja: keskpank ergutab kulutamist

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Oja.
Tõnis Oja. Foto: Liis Treimann

Selle eest, et hoiuseintressid on langenud peaaegu olematuks, ei tuleks süüdistada niivõrd kommertspanku, ehkki ka neil on siin oma osa, kuivõrd eelkõige Euroopa Keskpanka.

Neli aastat tagasi alanud üleilmne finantskriis ja Euroopa võlakriis on sisuliselt krediidikriis, mis tähendab, et pangad ei anna enam üksteisele laenu. Selle asemel et panka kogunenud üleliigsed hoiused laenata teistele pankadele, kes seda vajavad, eelistavad pangad üleüldise usaldamatuse tõttu need paigutada hoopis keskpanka, mis tähendab seda, et normaalne pangandussüsteem on häiritud või ei toimi.

Selleks et majanduse vereringe, milleks pangandust peetakse, taastada või paremini tööle saada, on Euroopa Keskpank (aga ka USA, Suurbritannia ja Jaapani keskpank) alandanud baasintressi ajaloo madalaimale tasemele, Euroopa Keskpank alandas aga hoiuseintressi nullini. Lisaks tavalisele rahapoliitikale on nii Euroopa kui ka teised keskpangad likviidsuse suurendamiseks ehk raharingluse parandamiseks kasutanud ka erakorralisi meetmeid, näiteks kommertspankadele kolmeaastase tähtajaga piiramatus mahus laenude andmist.

USA ja Suurbritannia on ostnud suures mahus riiklikke võlakirju ja kavatsevad seda poliitikat jätkata. Sama plaanib teha Euroopa Keskpank, ehkki kinnitades, et seda tehakse vaid tingimuslikult.

Ehkki formaalselt huvitab Euroopa keskpanka peamiselt finantssektor, soovitakse tegelikult ergutada kogu majandust. USA Föderaalreserv kuulutas välja uue riiklike võlakirjade ostmise vooru eesmärgiga vähendada tööpuudust.

Samal ajal kui Ühendriikide ja ka Euroopa ettevõtete kasvunumbrid on tagasihoidlikud, suurenevad kodumajapidamiste säästud. USA suurettevõtete bilanssides on peaaegu 1,5 triljonit dollarit vaba raha, samas suurusjärgus on vaba raha ka Euroopa ettevõtetel. Ka arenenud riikide kodumajapidamiste hoiused kasvavad.

Euroopa Keskpanga poliitika eesmärgiks ongi vaba raha ringlusse sundida. Selle asemel et hoida raha pangakontodel seismas, tahaks keskpank näha, et ettevõtted investeeriksid – soetaksid uusi masinaid, seadmeid ja toorainet, looks uusi töökohti ning otsiks uus­i turge. Sama on kodumajapidamistega. Selle asemel et inimesed hoiaksid oma säästud pangakontodel ja hoiustel, eelistaks keskpank, et inimesed kulutaks võimalikult palju ning sisetarbimise kaudu hakkaks majandus taas elavnema.

Avalikult ei Eesti ega ka Euroopa Keskpank seda ilmselt ei tunnista, aga nii see on. Igal juhul on kulutamise stimuleerimine Euroopa Keskpanga rahapoliitika tulemus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles