Ka riigiprokuratuur ei näe alust uurida Tallinna Sadama kai ehitust
28. september 2012, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuratuur nõustus Põhja ringkonnaprokuratuuri varasema seisukohaga, mille järgi puudub alus käivitada kriminaalmenetlus uurimaks Tallinna Sadama kai ehitust ning sellega seoses üles kerkinud riigikontrolli kahtlusi.
Olles läbi vaadanud asjakohased materjalid, jõudis riigiprokuratuur seisukohale, et ringkonnaprokuröri otsus kriminaalmenetluse mittealustamiseks kelmuse tunnustel oli seaduslik ja põhjendatud, kuna puuduvad kelmuse elementaarsed objektiivsed koosseisutunnused.
Riigiprokuratuur viitab oma kirjas seejuures riigikohtu otsusele, mille järgi eeldavad kelmuse objektiivsed tunnused pettust ehk teadvalt vale ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse, teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu.
«Riigikontrolli poolt tõstatatud kelmuse kahtluse alusel saab eksitusse viidud isikuks olla AS Tallinna Sadam. Samas tuleb tähele panna, et ka väidetava juriidilisest isikust kannatanu puhul saab eksitusse viia üksnes konkreetseid füüsilisi isikuid, kellena antud juhul tulevad kõne alla 09.02.2009 lepingumuudatused allakirjutanud AS-i Tallinna Sadama juhatuse liikmed,» märgib riigiprokuratuur.
Riigikontrolli esitatud materjalid viitavad aga riigiprokuratuuri kinnitusel sellele, et kõnealused lepingumuudatused allkirjastanud Tallinna Sadama juhatuse liikmed on ka praegu, teades kõiki toimunu asjaolusid tänu auditile, jätkuvalt seisukohal, et neid eksitatud ei ole.
Riigikontroll viitab ka võimalusele, et tegemist ei olnudki Tallinna Sadama poolse eksimusega ja lepingu muudatuse tegelikuks eesmärgiks oli kompenseerida töövõtjale terase järsust hinnatõusust tekkinud lisakulud. Selle oletuse kinnituseks riigikontrolli poolt prokuratuurile edastatud materjalid aga rohkem infot ei sisalda. «Seega on võimalik seos terase hinnatõusu ja lepingu muudatuste vahel üksnes teoreetiline, mis ei ole piisav kriminaalmenetluse alustamiseks,» lisas riigiprokuratuur.
Põhja ringkonnaprokuratuur otsustas 3. septembril mitte alustada riigikontrolli avalduse alusel kriminaalmenetlust Tallinna Sadama Muuga konteinerterminali 17. kai ehituse asjaolude uurimiseks. Seepeale pöörduski riigikontroll kaebusega riigiprokuratuuri poole.
Riigikontroll saatis 13. augustil Põhja ringkonnaprokuratuurile avalduse, milles palus kontrollida, kas KMG Inseneriehituse AS võib olla toime pannud kelmuse, esitades Tallinna Sadamale valeandmeid, et suurendada sadamakai ehitusega seotud tööde eest makstavat tasu 28,9 miljoni krooni võrra.
Riigikontroll uuris uue kai ehitamist Muuga kaubasadamasse ja leidis oma aruande eelnõus, et Tallinna Sadam sai kaiehitusega 2,4 miljonit eurot kahju. Riigikontrolli auditi tööversioonis seisis, et Tallinna Sadama juhatus ei täitnud kai ehitamisel piisavalt ettevõtjatelt nõutavat hoolsuskohustust. Eesti Ekspressi andmetel soovitas riigikontroll oma auditi tööversioonis Tallinna Sadama sadama nõukogul otsustada, «kas ja kui, siis millises ulatuses nõuda» kõnealune kahju välja sadama juhatuse liikmetelt Ain Kaljurannalt ja Allan Kiililt.
AS-i Tallinna Sadam nõukogu arutas 14. augustil Muuga konteinerterminali 17. kai rajamise ehitushanget puudutava riigikontrolli aruande eelnõu, riigihankele tehtud õiguslik analüüs ettevõtte teatel hanke läbiviimise protsessis ühtegi rikkumist ei tuvastanud. Aruande eelnõus heidab riigikontroll Tallinna Sadamale ette riigihangete seaduse nõuete rikkumist.
Tallinna Sadam märkis augusti keskel, et tööde käigus nõustusid nad KMG Inseneriehituse AS-i juhitud konsortsiumile täiendavalt maksma kai kandevõime tugevdamiseks 28,9 miljonit krooni ja merepõhjast liiva võttes laevadele lõhkekehadest tingitud kahju hüvitamiseks üheksa miljonit krooni. Hankeleping ja selle muudatused olid kooskõlastatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning veeteede ametiga.
Riigikontrolli aruande eelnõus tõstatatud küsimustele hankemenetluse korraldamisest koostasid Tallinna Sadama palvel õigusliku arvamuse advokaadibürood Tamme Otsmann Ruus Vabamets ning Kaevando ja Partnerid.
«Õiguslikule arvamusele tuginedes on juhtkond järginud kõiki riigihangete seaduse nõudeid,» ütles Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli. «Arvamuse kohaselt on Tallinna Sadam järginud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, minimaalsed lisakulud suurema kandevõimega kai rajamiseks olid põhjendatud ning ettevõttele kahju tekitatud ei ole.»
Seli sõnul kinnitas Tallinna Sadama juhatus nõukogule, et tööde kallinemine tugineb faktilistele kulutustele ja on põhjendatud. «Kokkuvõttes kujunes objekt Tallinna Sadama jaoks hankelepingus ettenähtust odavamaks ja saavutati parem tulemus.»
860 miljoni kroonise ehituslepingu lõpphinnaks kujunes Tallinna Sadama teatel 849 miljonit krooni.
2010. aasta juulis valminud uus konteinerterminali ala paikneb 27 hektaril, kailiini pikkus on 478 meetrit ja sügavus 14,5 meetrit.