Elektrihinna tõus mõjutab kõige rohkem vasemaid leibkondi, samas kui toimetulekutoetusteks ette nähtud summat on järgmiseks aastaks vähendatud 4 miljoni euro võrra, kirjutab Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk.
Praxis: elektrihinna tõus lööb kõige valusamalt vaesemaid leibkondi
28. september 2012, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrk märgib, et rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt kallineb elektri hind kodutarbijatele järgmisel aastal 17 protsenti.
«Kindlasti oleks vajalik, et lisaks rahandusministeeriumile, kes kuivalt arvutab elektrihinnatõusu mõjusid aasta keskmisele inflatsioonile, oleks olemas ka sotsiaalministeeriumi arvutused, kuidas elektrihinna tõus mõjutab leibkondade toimetulekut, ja selgitused, millised on kaasnevad sotsiaalpoliitilised meetmed,» teatab ta poliitikauuringute keskuse Praxis ajaveebis.
Ta lisab, et rahandusministeerium eeldab oma arvutustes, et elektri hinna tõusu mõju on tarbijahinnaindeksile aasta arvestuses tagasihoidlik 0,7 protsenti. Samas mõjutab elektrihinna tõus oluliselt just vaesemaid leibkondi.
«Elektrihinna tõus on justkui regressiivne maks. 2010-2011. aasta andmete järgi oli viiendiku kõige madalamate tarbimiskuludega leibkondades elektrikulude osakaal aasta keskmistes väljaminekutes ligi 9 protsenti. Samas kõige rikkama viiendiku jaoks oli see vaid 3 protsenti. Seega mõjutab elektri hinna tõus suhteliselt enam just vaesemaid leibkondi,» väidab Võrk.
Analüütik seletab, et sotsiaalpoliitika poole pealt vaadates on kõige raskemini hakkama saavatele leibkondadele küll olemas toimetulekutoetus, mille üheks osaks on eluasemekulud. Eluasemekulude kompensatsioon on moodustanud varasematel aastatel toimetulekutoetuse kuludest keskmiselt viiendiku. Talvekuudel kuni kolmandiku.
«Seetõttu võiks elektrihinna tõusu tõttu arvata, et ka toimetulekutoetuste saajate arvu ja kulude kasvu järgmisel aastal. Üllatuslikult on 2013. aasta riigieelarve seletuskirjas lakooniliselt kirjas, et toimetulekutoetusteks ette nähtud summat on hoopis vähendatud 4 mln euro võrra seoses abivajajate arvu eeldatava vähenemisega,» kirjutab Võrk, märkides, et täiendavat selgitust, mille arvelt abivajajate arvu vähenemist oodatakse, kahjuks ei ole lisatud. «Nii näiteks ei vähenda seda lastetoetuste tõstmine, sest lubaduse järgi neid ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel.»
Võrgu sõnul oleks ta pigem oodanud järgmisel aastal hoopis toimetulekupiiri tõstmist, mis on järgmisel aasta riigieelarve eelnõu järgi endiselt 77 eurot, samas kui üksnes minimaalne toidukorv oli juba 2011. aastal 85 eurot.
«Valitsuskoalitsioon küll plaanib maksude langetamist järgmistel aastatel (tulumaksumäära ja töötuskindlustusmaksemäära vähendamine), kuid minu esialgsete arvutuste järgi see ei kompenseeri elektrihinna otsest ja kaasnevate teiste kaupade-teenuste hindade tõusu mõju just vaesemale elanikkonnale. Pigem sobiks selleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine,» teatab Võrk.