Leedu eksperdid: Nord Stream võib takistada energiasilda Rootsiga

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Stream
Nord Stream Foto: graafika: Silver Alt

Läänemere põhja kavandatav gaasijuhe Nord Stream võib muuta keerukamaks energiasilla rajamise Leedu, Läti ja Rootsi vahel.


Nord Streami keskkonnamõjude raporti esitlusel Leedu seimi keskkonnakaitsekomisjonis esitati muu hulgas ka küsimusi, kas gaasijuhe võib saada takistuseks teistele kavandatavatele projektidele.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnamõjude hindamise osakonna juht Vitalijus Auglys vastas, et kaabelühendusi on Läänemeres ka praegu. Ökoloogiainstituudi genotoksikoloogialabori juht Janina Baršiene avaldas aga arvamust, et pärast gaasijuhtme rajamist hakkab teiste projektide elluviimine sõltuma Nord Streami omanike heast tahtest.

«Jah, meil tuleb taotleda neilt (omanikelt) luba, kuna projekt kulgeb üle kogu Läänemere põhjast lõunasse, ning me kõik muutume sellest (loast) sõltuvaks,» ütles Baršiene pärast istungit ajakirjanikele, lisades poolnaljatamisi-pooltõsiselt, et «tuleb kaabel kiiremini paigaldada, kuni nemad pole seda teha jõudnud».

Teadlane avaldas samuti kahtlust Nord Streami tellimusel valminud keskkonnamõjude uuringu objektiivsuses.

«Nad räägivad väga hästi, manipuleerides kõigi nõudmistega, ning muudavad võimaliku mõju väheoluliseks või tühiseks. See on maailma suurim veealune interventsioon, sellist projekti ei ole kusagil mujal maailmas,» toonitas Baršiene.

Ta osutas, et gaasijuhe rajatakse ka läbi väga tugevalt reostunud territooriumide, seetõttu ennustatakse sugugi mitte minimaalset mõju, nagu väidetakse uuringus.

«Põhjamudas, kuhu gaasijuhet paigaldama hakatakse, on väga kõrge raskemetallide kontsentratsioon, mis on sadu tuhandeid kordi normist kõrgem, sellised doosid põhjustavad muutusi kalades, molluskites. Üle kanduvad sellised reostuse doosid, mis avaldavad pöördumatut mõju keskkonnale,» selgitas teadlane.

Ökoloog pööras tähelepanu ka sellele, et projekt pälvis heakskiidu vaatamata sellele, et läbib Saksamaa lähistel ka Euroopa Liidu kaitsealust territooriumi Natura 2000.

Uuringut istungil esitlenud keskkonnaministeeriumi esindaja kõneles vaoshoitult, ent tunnistas, et on kartusi projekti mõjust ümbritsevale keskkonnale.

«Leedu kartuseks on võimalik mõju Läänemere ökosüsteemile kokkupuudete tõttu vanade keemiarelvadega. Võimalikud on pikaajalised tagajärjed reostuse tõttu, mis võivad tekkida merepõhjas tehtavate tööde käigus, millega võib kaasneda ka sekundaarne reostus. Võimalik on isegi negatiivne mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, eriti kalanduse vallas,» loetles Auglys.

Leedu kavatseb anda oma hinnangu projektidel Nord Stream, ent ei saa loota, et neid märkusi arvesse võetakse.

«Leedu ei saa väljastada mingeid lubasid sellele gaasijuhtmele, kuna trass kulgeb teiste riikide territoriaalvetes ja majandusvööndis. Ent kehtestatud protseduuride kohaselt on meil õigus sõnastada oma kartused, ning riigid, kes lube väljastavad, peavad nii või teisiti meie arvamusega arvestama,» leiab ta.

Leedu peab oma hinnangu esitama juunikuus.

Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale.

Uuring edastati märtsikuus arutamiseks riikidele, kelle territooriumi või majandusvööndit torujuhe läbib - Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile ja Saksamaale, ning kelle nõusolekut on vaja juhtme rajamiseks, samuti riikidele, keda mõju võib puudutada - Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale.

Gaasijuhtme kavatsevad rajada Vene gaasimonopol Gazprom ja tema Saksa partnerid. Juhtme pikkuseks on 1200 km, läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles