Riigikontrolli meelest on energiapoliitika iganenud
27. september 2012, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli analüüs leiab, et põlevkivielekter on põhjendamatult soositud, põlevkivi kaevandamiselt maksavad ettevõtted liiga madalaid saastetasusid ja põlevkivi ressurssimaks on neli korda madalam, kui peaks olema.
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul on riigikontrolli järeldused tehtud ekslike andmete põhjal ja ta soovitas analüüsi sellisel kujul mitte avaldada. Majandusminister Juhan Partsi arvates ei ole aga analüüsi järeldused kooskõlas selle eesmärgiga – aidata kaasa tarbija jaoks pikaajaliselt soodsaima elektritootmisportfelli leidmisele.
Majandusminister lisas, et talle jääb arusaamatuks ka riigikontrolli väide, et metsarikkas Eestis ei või suuri elektrijaamu kütta hakkpuiduga.
Riigikontrolli raport lähtub sellest, et Euroopa Liit jätkab karmi kliimapoliitikat, mis toob kaasa CO2 kvoodi kallinemise ja 2050. aastaks CO2 emiteerimise keelustamise Euroopa Liidus.
Sellest lähtudes soovitab analüüs, et riik peaks panustama taastuvenergiasse. Seda suunda kinnitas ka keskkonnaminister Keit Pentus, kes ütles raportit kommenteerides, et ministeerium koostab tegevuskava Eesti üleviimiseks ainult taastuvenergia kasutamisele.
Parts viitas omakorda, et Euroopa kliimapoliitika pole leidnud globaalset toetust ja praegusel kujul vähendab see Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet.
Kaks asja korraga
Riigikontrolli audiitorid leidsid ka, et valitsuse energeetikapoliitika on aegunud ega arvesta avaneva elektrituruga. Kui seni on olnud energiamajanduse aluseks arusaam, et Eestis peab olema oma tarbimise katteks piisavalt elektrijaamu, siis avanenud elektriturul ei pruugi see olla otstarbekas lahendus.
Eesti on pärast teise Soome merekaabli valmimist 2014. aastal riigikontrolli väitel suurepäraselt ühendatud naaberriikidega ja energiajulgeoleku eelduseks vajamineva elektri võib Eesti seega vajadusel ka importida. Samas on valitsus otsustanud rajada uue põlevkivielektrijaama ja toetab igati praeguseid põlevkivijaamu.
Aga nii kaablite rajamise kui ka elektrijaamade ehituse maksab kinni maksumaksja, seega on riigikontrolli arvates kahte asja korraga ajades tehtud liialt koormavaid kulutusi.