Ameerika ammune arusaam, et pensionile peab saama 65-aastaselt, on USA teaduste akadeemia hinnangul «iganenud idee», mis tuleb eluea pikenemise ja tervise paranemise valguses ümber hinnata.
USA akadeemikud: pensioniiga tuleb tunduvalt tõsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemikud edastasid Kongressile raporti eeldatava eluea mõjudest eelarve- ja majanduspoliitikale. Kui aastal 1900 oli keskmine eeldatav eluiga 47 aastat, siis 2050. aastaks kasvab see 84,5 aastale.
Samal ajal kahaneb puuete ja invaliidsuse osakaal kõrgemas vanuses, sündimuse määr on aga langenud kergelt allapoole piiri, mis oleks vajalik rahvaarvu stabiilsuseks.
Ülaltoodut arvestades kasvab toetatavate inimeste arv, viimaste ülalpidamise koorem aga langeb järjest kahaneva tööeas inimeste hulga õlgadele.
«Rahvas peab töö- ja pensionipoliitika ümber hindama,» ütleb üks uuringu kaasautoreid, Califormina ülikooli demograafia- ja majandusprofessor Ronald Lee.
«Kuigi 65-aasta vanust on traditsiooniliselt normaalseks pensionieaks peetud, iganeb see lävi kiiresti,» ütles professor.
65. eluaasta on domineerinud paljude riikide sotsiaalsüsteemides, Saksamaal sai see standardiks 19. sajandi lõpus. Kuigi eluiga on pikenenud nii tööstusriikides kui paljudes arengumaades, pannakse muutustele sageli ägedalt vastu.
Raportis väidetakse, et vanemate inimeste tööturul hoidmine kätkeb endas suurt potentsiaali, mis turgutaks rahvamajanduse toodangut, aeglustaks pensionirahade kasutuselevõtu tempot ning annaks inimestele rohkem aega oma pensionikonto kasvatamiseks.
Lisaks on akadeemikud avastanud, et inimesed on üha kauem töövõimelised. Eluea pikenemisega on kaasnenud parem tervislik seis ja võimekus, eriti vanuses 65-74.
Näiteks selgub, et 65-69 aastaste mittetöötavate meeste seas ei ole enam kui pooltel mingeid füüsilisi vaegusi ega puudeid.
Isegi 70-74 aastaste mittetöötavate meeste hulgas on pooled vaegustest vabad.
«Need andmed näitavad, et vanemate inimeste töövõime on tunduvalt suurem, kui seda kasutatakse,» seisab raportis.
Samal ajal ei avastanud akadeemikud ühtegi tõendit selle kohta, nagu vähendaks vanemate inimeste tööl hoidmine nooremate võimalusi tööturul.
Copyright The Financial Times Limited 2012