Elektri hind tõuseb jaanuarist suurel osal tarbijatest vähemalt poole võrra

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elekter kallineb uuest aastast tuntavalt.
Elekter kallineb uuest aastast tuntavalt. Foto: Allikas: Postimees

Eilne päev tõi senisesse elektrituru abstraktsesse avanemisse veidi selgust ja see ei ole tarbijale meeldiv: elektrienergia kallineb suurele osale inimestest vähemalt poole võrra.

Kuigi ametlikku paketimüüki alustab Eesti Energia tänasest, oli firma iseteeninduses võimalik juba eile kõikidel lepingu sõlminutel oma personaalsete pakkumistega tutvuda ja arvestada, millise hinnatõusuga tuleb silmitsi seista.

Eesti Energia pakub kolme avatud elektrituru hinnapaketti: kindel, kombineeritud ja muutuv. Lisaks jääb tarbijale võimalus osta elektrit ka ilma lepinguta ehk nn üldteenusena.

Kindel pakett tähendab, et kliendi lepingus kokkulepitud kilovatt-tunni hind lepinguperioodi vältel ei muutu. Kombineeritud paketi puhul ostab inimene poole elektrist eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja poole börsihinnaga.

Muutuva paketi puhul ostab inimene kogu tarbitava elektri börsihinnaga, millele lisatakse marginaal, mis võib muutuda kaks korda aastas. Milliseks börsihind kujuneb, on praegu võimatu täpselt prognoosida.

Võrdlesime Postimehe toimetuses kolme tarbimiskoha pakkumisi ja jõudsime järeldusele, et juhul kui tarbimisharjumused jäävad samaks, tahetakse väljaminekute suhtes mingitki kindlust ja valitakse fikseeritud hinnaga kõige soodsam ehk 36-kuuline leping, ootab tuleva aasta jaanuaris ees ligi 70-protsendine hinnatõus. Elektri hind moodustab kogu elektriarvest umbes kolmandiku.

Samuti ei paista hinnapakkumistes enam ka suurema tarbija eelist. Börsihind võib aasta lõikes tulla fikseeritud hinnast küll soodsam, aga nagu Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink tõdes, võib hind olla väga soodne, aga ka väga kõrge. Arvestama peaks ka seda, et kuna ühendus Eesti ja Soome vahel pole piisav, ei jõua suveperioodil odav hüdroenergia vähemalt praegu veel meieni.

Teised pakkujad ei ole oma hindu veel avaldanud. «Näeme head võimalust tulla välja vägagi konkurentsivõimeliste pakkumistega,» lausus eile Raivo Videvik, kes on eelmisel nädalal oma pakette tutvustanud Latvenergo Eestis tegutseva ettevõtte Elektrum Eesti juht.

Elektrum ei soostunud ­eile Postimehele võrreldavaid pakkumisi esitama. Videviku kinnitusel avaldatakse hinnad koos müügikampaania algusega oktoobri esimeses pooles. «Hind pole samas alati kõige olulisem faktor – tähtsad on nii lepingu kehtivusaeg, lepingu tingimused, tarbimisprofiil, teenindustingimused ja suhtumine ning miks mitte ka elektrienergia tootmisviis,» märkis ta. «Kõigile neile tuleks enne lepingu sõlmimist tähelepanu pöörata.»

Tarbijatel ei maksa elektriostulepingu sõlmimisega kiirustada, eriti peaksid aga konkureerivaid pakkumisi küsima suuremad tarbijad. Selleks et uue aasta algusest avatud turult lepinguga elektrit osta, peaks kokkuleppe sõlmima 10. detsembriks. Arvestada tuleb ka, et Eesti Energia kodulehel olevad pakkumised kehtivad vaid sellel konkreetsel päeval ja muutuvad iga päev.

Samuti tuleb arvestada, et pakettidega võib kaasneda kohustus osta elektrit müüjalt mingi kindla perioodi jooksul. Näiteks on Eesti Energia kaks esimest paketti tähtajalised, mis tähendab, et kui soovitakse paketti enne tähtaja lõppu vahetada, tuleb maksta leppetrahvi. See on aga soolane: 20 protsenti katkestamise hetkeks tarbimata jäänud elektrikogusest.

Elektrihinnale lisaks tõuseb ka Eleringi keskmine võrgutasu alates 1. jaanuarist 0,15 senti kilovatt-tunni kohta.Uus keskmine võrgutasu oleks seega 1,28 eurosenti ehk 13,3 protsenti praegusest kõrgem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles