Ehkki ametiisikute palgad tuleb avalikustada 1. aprillil, tegid kiiremad asutused oma mullused sissetulekud teatavaks juba sel nädalal. Esimesed andmed näitavad enamasti palgakasvu.
Juhtivametnike palk tegi mullu suure hüppe
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
25. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiremate avalikustajate seas olid tänavu lisaks välisministeeriumile, päästeametile ja tööturuametile ka Tallinna linnaosavalitsused ja nende allasutused.
Kõigi seni avalikustatud töötasude puhul on aga võrreldes 2007. aastaga toimunud palgatõus, mis asutuste tippjuhtidel ulatub mõnekümnest tuhandest kuni 100 000 kroonini.
Ainsana on seni avaldatud andmetest vähenenud välisminister Urmas Paeti teenistus, mis on mulluse 833 581 krooni asemel 20 000 krooni väiksem.
Erinev suhtumine
Üheks põhjuseks võib siin olla muutus puhkusetasus, mis ministri palgasumma juures avaldab aastate lõikes üsna märgatavat mõju. Selle tulemusel on eelnevatel aastatel erinenud ministrite töötasu isegi 100 000 krooni võrra, kuigi seaduse järgi saavad nad kõik ühesuurust palka.
Erinevalt varasemast tulebki nüüd näidata oma puhkusetasu suurus, samuti lisatasud, hüvitised, tulemustasu. Mitmed riigiasutused avaldasid eile arvamust, et 2009. aasta palgad on kärbete tõttu mullusest madalamad, langedes isegi 2007. aasta tasemele. Kuid neid näeb avalikkus 2010. aasta aprillis.
Kui välisministeerium ja Tallinna linnavalitsuse asutused avaldasid oma tasud rahandusministeeriumi uue juhendi reeglite järgi, mis nõuab palgaosade lahtikirjutamist ja puhkusetasu eraldi näitamist, siis päästeamet ja tööturuamet avaldasid andmed vanaviisi.
Arusaadav juhend
Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha tõdes, et rahandusministeeriumi palkade avalikustamise juhend oli igati arusaadav ning neilt ei nõudnud palkade avalikustamine küll varasemast suuremat vaeva.
Kui veel mõned aastad tagasi jätsid paljud riigiasutused palkade avalikustamise viimasele hetkele või isegi hilinesid, siis nüüd tekib üha enam juurde neid, kes enne ettenähtud aega andmed veebilehele üles riputavad.
Mullu oli nende seas ka mitmeid riigiettevõtteid – näiteks Eesti Energia ja Riigi Kinnisvara AS. «Sel aastal andmeid varem avalikustades lähtus välisministeerium sellest, et 1. aprill on viimane tähtaeg,» selgitas Luha välisministeeriumi kiiret tegutsemist.
Kas riigiametnike palkade avalikustamine on vajalik?