Balti peaministrid toetavad ettevalmistusi Leedu tuumajaama ehituseks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti peaminister Valdis Dubrovskis, Eesti peaminister Andrus Ansip ja Leedu peaminister Andrius Kubilius
Läti peaminister Valdis Dubrovskis, Eesti peaminister Andrus Ansip ja Leedu peaminister Andrius Kubilius Foto: Raigo Pajula

Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius kinnitasid kolmapäeval ja neljapäeval Vilniuses toimunud kohtumisel oma toetust ettevalmistuste jätkamiseks Visaginase tuumajaama ehituseks.

Peaministrid toetavad Eesti Energia AS, UAB Visagino atomine elektrine, AS Latvenergo ja strateegilise investorina kaasatava Hitachi koostöö jätkamist kontsessioonilepingu allkirjastamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile. Samuti kinnitasid peaministrid, et projekti elluviimiseks on vaja luua ühisettevõte.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti energiajulgeolek suurem, kui meie energiaportfellis on tulevikus lisaks põlevkivi- ja taastuvenergeetikale veel alternatiive. Seega on tema sõnul Visaginase tuumajaama projekt Eestile jätkuvalt tähtis.

Samas pidas peaminister oluliseks, et projekti osapooled lahendavad eelnevalt kõik projekti riskidega seotud küsimused. „Eesti Energia võimalike investeerimisotsuste tingimuseks on projekti tasuvus ning tuumajaama rajamisega seonduvate riskide maandamine,“ sõnas Ansip. Edasisi samme kavandades tuleb arvestada ka Leedus 14. oktoobril toimuva rahvahääletuse tulemustega.

Kohtumisel oli teemaks ka Rail Balticu raudteega seonduv. Peaministrid tunnustasid ühise töögrupi tehtud ettevalmistusi kolme Balti riiki läbiva kiirraudtee projekti rajamiseks ning otsustasid, et järgmisel aasta alguseks tuleb luua ühine ettevõte, mis asub Riias.

Peaminister Ansip rõhutas kohtumisel, et oluline on jõuda ettevalmistustega valmis nii, et ehitustöödeks oleks võimalik kaasata ka Euroopa Liidu vahendeid. Selleks on vaja, et kõikides riikides on 2015. aasta lõpuks ettevalmistatavate tööde kvaliteet samal tasemel.

Kohtumisel oli veel kõne all piiriülese digituru arendamisega seotud küsimused ning kaitsealane koostöö. Kohtumisel kinnitasid peaministrid, et piirkonna julgeoleku paremaks tagamiseks on oluline saavutada kaitsekulutuste tase 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust kõikides Balti riikides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles