Ametnike hüvede kärpimist tabas terav kriitikalaine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingujuht Harri Taliga on üks neist, kelle hinnangul on uus avaliku teenistuse seadus kõlbmatu.
Ametiühingujuht Harri Taliga on üks neist, kelle hinnangul on uus avaliku teenistuse seadus kõlbmatu. Foto: Peeter Langovits

Ametiasutused saatsid uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kohta justiitsministeeriumile kokku üle kahesaja lehekülje kriitikat, laites maha kõik alates ametniku definitsioonist kuni hüvede kärpimiseni.





Uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu kärbib oluliselt riigiametnikele ette nähtud hüvesid, lisaks lahendab see seaduseelnõu koostanud justiitsministeeriumi töötajate sõnul mitmeid praegu kehtiva ATSiga tekkinud probleeme.

Kui ministeeriumid tegid ATSile ohtralt märkusi, ent siiski kooskõlastasid selle, siis ametiühingud ja omavalitsuste liidud otsustasid eelnõule oma pahameele märkimiseks heakskiitu mitte anda.

Eelnõu kooskõlastamata jätnud Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga lausus, et eelnõu lihtsalt ei lahenda neid probleeme, mille lahendamiseks see on mõeldud, vaid tekitab pigem halle tsoone juurde.

«Palgakorraldus on sisuliselt olematu, pole üleminekusätteid, streikimine on ametnikele keelatud,» loetles ta vaid mõningaid vastuväiteid.

Kantsler kergemini priiks


Ka õiguskantsler Indrek Teder kurtis, et rakendussätete puudumine muudab eelnõule hinnangu andmise äärmiselt raskeks. Väga paljud vastanud kritiseerisid ka seda, et kehvalt on defineeritud, kes ikkagi on ametnikud.

Nii põllumajandusministeeriumile kui ka siseministeeriumile oli vastumeelne kantsleri ametist vabastamise kergendamine, kui ta ministrile ei meeldi.

Kehtiva seaduse kohaselt saab minister kantsleri ametist vabastada aasta pärast koostöö algust, ent uus seaduseelnõu lühendab seda aega kuuele kuule ning eelnõu esialgne versioon tahtis koostöötamisaega lühendada lausa kahele nädalale.

Justiitsministeerium kaitseb siiski kantsleri lihtsustatud vallandamist.

«Ministeeriumi kantsleri ja ministri koostöö põhineb erilisel usaldussuhtel,» vastas justiitsministeerium. «Kui ministri ja kantsleri koostöö ei laabu, on halvatud kogu ministeeriumi töö. Tulenevalt eelnevast, on eelnõus ette nähtud kuuekuuline kohustuslik koostöötamise aeg senise üheaastase tähtaja asemel.»

Motivaatorid kadumas


Samuti jättis eelnõu kooskõlastamata Eesti Linnade Liit, millele ei meeldinud muude põhjuste kõrval ka akadeemilise kraadi eest lisatasude mahavõtmine.

«Seni on akadeemilise kraadi eest saadav tasu oluliselt motiveerinud Eesti ametnikkonda elukestvaks täiendusõppeks, mis tervikuna on suurendanud riigi efektiivsust. Samuti on see oluliseks karjääri motivaatoriks,» kirjutas linnade liit justiitsministeeriumile saadetud avalduses.

Reformierakondlasest justiitsminister Rein Lang jättis selle palve rahuldamata.
Põllumajandusministeeriumi kirjas kurdeti lisaks, et eelnõuga on ametnikele keelatud streikida ja neile kehtestatakse muid piiranguid, ent samas kaotatakse ära kõik neid piiranguid kompenseerivad hüved nagu lisatasu teenistusaastate, akadeemilise kraadi ja võõrkeelte valdamise eest.

Niisamuti hüvitus riigiametniku nimetamisel teises paikkonnas asuvale ametikohale, lisapuhkusepäevad teenistusaastate eest ning ametniku vanaduspension.

«Kui seni on probleemiks olnud ministeeriumisse tööle kandideerivate inimeste seast sobivate ametnike leidmine, siis eelnõu rakendamine muudab selle peaaegu võimatuks,» leidis põllumajandusministeerium. Justiitsministeerium vastas, et eelnõu ei muuda võimatuks heade töötajate leidmist.

Riigikontrolör on skeptiline

Riigikontrolör Mihkel Oviir saatis ATSi eelnõule oma kommentaari, milles avaldas arvamust, et eelnõu vajab veel palju tööd. Seetõttu soovitas ta teha kiiresti olemasolevas seaduses neli põhimuudatust, mis on kõige pakilisemalt vajalikud.

Esiteks tuleks riigikontrolöri hinnangul kaotada ajast-arust tsentraalne astmepalgasüsteem ja detsentraliseerida palgasüsteem, delegeerides süsteemi loomise juhile. Teiseks tuleks kaotada praegune atesteerimise süsteem, delegeerides hindamise asutuse juhile.

Kolmandaks soovitab Oviir kaotada ametnike erisoodustused, nagu pikem puhkus, suur hulk eritasusid keelte, kraadide jms eest. Neljandaks soovitab riigikontrolör kaotada ebaproportsionaalsed piirangud ametnikele ning mõttetuks rudimendiks jäänud ametnike reserv. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles