Paljud traditsiooniliste tööstusharude juhid ei näe töötajate sotsiaalvõrgustikes toimetamisel ettevõtte põhitegevuse mõttes mingitki kasutegurit. John Hagel Deloitte arenduskeskusest selgitab, kust siiski tulu tõuseb.
Facebooki-suhtlusest on kasu isegi töölistel
18. september 2012, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalvõrgustiku kasutegur seisnebki võimaluses analüüsida protsesse ning käitumisjooniseid, mis senini on jäänud varjatuks. Esimene teema on erandid. Erinevad uuringud tõestavad, et ettevõtted raiskavad 60-70 protsenti tööajast eranditega tegelemisele, mille tüüpnäiteks on kliendi soov teistsuguse/paindliku hinnakujunduse või maksetingimuste osas, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Näiteks võib tuua munitsipaalomandis bussiettevõtte. Nende arusaam sotsiaalsuhtlusest oli luua Facebooki lehekülg, selleks, et reisijatega aktiivsemalt vestelda. Kuid kuidas on see seotud äriga? Analüüs näitas, et suurim kuluartikkel oli busside hooldus ja remont. Efektiivsuse mõõdikuks oli remondiks kuluv aeg, mis omakorda oli hoopis sõltuv varuosade olemasolust (mida tavaliselt polnud).
Seega selgus, et sotsiaalvõrgustikku oli vaja hoopis õliste kätega remondimeestel ning kõigi üllatuseks selgus, et kui töömehed nägid, et sotsiaalsuhtlusest on nende jaoks reaalselt midagi kasu ka ning see pole järjekordne juhtkonna efektiivsustrikk, muutusid nad väga entusiastlikeks.
Teine teema on suhtlus ise. Võrgustikus toimuv võimaldab hinnata, kuidas tulemused ja suhtlus omavahel seotud on. Näiteks analüüsis Deloitte Austraalias erinevate meeskondade suhtlusmustreid (e-mailid, telefon jne.) ja võrdles neid tulemusmõõdikutega. Selgus, et meeskonnad, kes suhtlesid rohkem omavahel, saavutasid tunduvalt halvemaid tulemusi kui meeskonnad, kelle suhtlus oli võrdsemalt jaotunud nii omade kui teiste osa/meeskondade vahel.
Sotsiaalsuhtluse puhul on kõige suurem väljakutse murda läbi organisatsioonipoliitikast ning tõestada, kuidas on see seotud finantsnäitajatega ehk millist tulu võiks investeeringutest tehnoloogilise küllastatuse ajastul tõusta.