Lennundus kui majandusharu on haige, nendib Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (IATA) lennunduse tulevikuperspektiive vaagivas raportis «Vision 2050».
Estonian Airi kasumisse viimine - kas võimatu?
17. september 2012, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IATA on välja arvestanud, et lennundussektori viimase 40 aasta puhaskasumimarginaal on 0,1 protsenti. Isegi 2010ndal, lennunduse viimase kümnendi parimal aastal küündis puhaskasumimarginaal vaid 3,2 protsenini. Hädas lennufirma pole mitte erand, vaid pigem reegel.
Kui jätta kõrvale pisifirmad, on 2000. aastatel suutnud kasumit ehk kapitali hinda teenida vähem kui kümme lennufirmat. Nende ärides on vähe ühisjooni ehk et igaüks on olnud edukas omamoodi.
Kui Michael Porter, juhtiv autoriteet äristrateegia ja konkurentsivõime küsimustes, rakendas lennunduse analüüsiks oma viie konkurentsijõu raamistikku, selgus, et kõik viis jõudu – sektorisisene konkurents, uute sisenejate oht, ostjate tingimisjõud, hankijate tingimusjõud ning asendustoodete oht – töötavad tugevalt lennundusfirmade vastu.
Sektorisisene konkurents on terav, sest lennufirmadel on oma teenust teiste omast keeruline esile tõsta, püsikulud on suured, muutuvkulud väikesed ja tegevuse lõpetamine kallis.
Sektorisse sisenemise barjäärid on samal ajal vähenenud, uute tulijate ligipääs jaotuskanalitele on lihtne ning tarbijatel pole kulukas ühe lennufirma juurest teise kliendiks hakata. Viimase 40 aasta jooksul on maailma tegevust alustanud ligi 1300 uut lennufirmat. Muidu pole kõik neist ellu jäänud, kuid tegutsejaid on ikkagi üle tuhande.
Ostjat tingimisjõud on kasvanud, sest jaotuskanalid on koondunud. Järjest lihtsam on üksikisikutel ettevõtete pakutavatest hindadest ülevaadet saada ja hind on põhiline argument, mille järgi ostjad valivad.
Ka lennufirmade tegevuseks oluliste sisendite tarnijate tingimisjõud on tugev. Seda näitab fakt, et nende kõigi kapitalitootlus on oluliselt kõrgem kui lennufirmadel. Lennukite tootmine on kontsentreerunud väheste firmade kätte, lennujaamade ja maapealsete teenuste pakkujate positsioon tihti monopoolne, töötajad on koondunud tugevatesse ametühingutesse.
Asendustoodete mõju on tugev. Kasvavat konkurentsi pakuvad näiteks ülikiirrongid ja videokonverentside tehnoloogia.
Halvast väga halvaks muudab sektori olukorra riigipoolse sekkumise iseloom. Riigid üritavad pankrotiveerel ettevõtteid elus hoida ja kuigi see võib üksikjuhul tunduda mõistlik otsus, loob see kokkuvõtteks turuolukorra, mis on halvem kõigile turulolijatele.
IATA soovitab valitsustel lennunduse kui majandusharu püsivast kriisist päästmiseks vähendada ärist väljumise barjääri ja takistusi lennufirmade liitumiseks. Lõpetada tuleks ka soodustused, mis kunstlikult õhutavad uusi tulijaid lennundusturule sisenema. Veel soovitab IATA muuta konkureerimise aluseid – praegu keerleb kõik hinna ümber, kuid see pole ometi ainus viis, kuidas tarbijatele väärtust pakkuda. IATA soovitab ka vähendada lennukorralduse kulusid ratsionaliseerides lennuliikluse kontrolli ja turvakorraldust.
Artikkel ilmus ajakirjas «Liidrite lood».