Euroopa Liidu rahandusministrite debatt plaanitava pangandusliidu üle kujunes üllatavalt teravaks – seades sügava kahtluse alla Euroopa Komisjoni kava teha Euroopa Keskpangast (EKP) juba 2013. aasta jaanuariks euroala pankade «ainujärelevalvaja».
Pangaliidu debatt kisub teravaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Initsiatiiv ise sündis juulikuus, kui turgude surve oli haripunktis. Siis lubasidki ELi liidrid luua euroala tarvis ühtse pangandusjärelevalve süsteemi, mis võimaldaks teostada euroala-üleseid virelevate pankade päästmise operatsioone.
Kui Brüssel võttis pakilisust sõna-sõnalt ning käis läinud nädalal välja kiireloomulise ajakava, siis rahandusministrid andsid selgelt märku, et plaani kohal kõrgub mitmeid kaalukaid küsimärke.
Berliini pidurid on kõigile teada: sakslased tahavad aeglasemat ajakava, vähem tsentraliseeritust, keskendumist üksnes suurpankadele ning sügavamat järelemõtlemist mõjude üle EKP olemusele.
Palju üllatavamad olid aga Rootsi ja Poola leegitsevad kriitikanooled. Mõlemad on nn «eurovälised», kes võivad olla huvitatud osalemisest EKP järelevalves.
Nimetatud riikide kahtlused on seda kaalukamad, et järelevalve-plaani peavad heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki.
Rootsi rahandusminister Anders Borg loetles oma kaebusi vaat et pool tundi järjest. «Seda sõjamasinat ei üritanud keegi segada,» ütles üks üritusel osalejatest.
Viibutades juulikuise tippkohtumise järelduste koopiaga meenutas Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble oma kaasministritele, et ELi liidrid lubasid reformi detsembris «kaaluda», mitte vastu võtta.
«Ja täna me siis samuti kaalusime seda,» teatas ta hiljem reporteritele – pärast kolm tundi kestnud pahurat ja patiseisuga päädinud debatti.
Copyright The Financial Times Limited 2012