Enamikul kodudest pole mõtet elektrimüüjat valida
17. september 2012, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi avalikustavad elektrimüüjad hinnapakkumised, millega püüavad võimalikult paljusid meelitada endaga lepingut sõlmima.
Uuest aastast avaneb Eesti elektriturg ja kogu elektrienergia läheb müüki börsihinnaga. Kolmandik elektritarbimisest on juba üle kahe aasta liikunud börsi kaudu, nüüd aga avaneb turg täielikult.
Lõunanaabrite Latvenergo avalikustab hinnapaketid, millega saab liituda uuest aastast, sel nädalal, Eesti Energia tuleval nädalal. Väiksemad elektrimüüjad Imatra ja VKG teatavad oma hinnad ilmselt samuti lähiajal.
Elektrimüüjad teevad pingutusi, et oma vanu kundesid hoida või võita uusi. Latvenergo juhatuse liige Zane Kotāne on öelnud, et firma sooviks oma seitsmeprotsendilise turuosa Eestis kasvatada 20 protsendini.
Eesti Energia energiamüügijuht Karla Agan ütles, et ettevõte loodab hoida oma turuosa kodumaal umbes kahe kolmandiku peal. Praegu on see on ligi 90 protsenti.
Võimalus teha valik
Kuigi ametlikult on Eesti elektriturust avatud üks kolmandik, on viimaste kuude soodsa elektrihinna tõttu üle poole riigis tarbitud elektrist ostetud börsilt. Põhjamaadest tulvav odav hüdroenergia võtab oma; ilmselt oleks osakaal veelgi suurem, kui merekaabel Soome oleks suurema läbilaskevõimega.
Elektrituru täieliku avamisega kaasneb terve hulk uusi võimalusi, mida seni pole Eestis tuntud. Kuigi umbes 200 suuremat ettevõtet on juba paar aastat ostnud elektrit börsilt, pole enamiku väikefirmade ja kõikide kodumajapidamiste jaoks seni olnud valikut. Nüüd on võimalik teha valik, kuid alati ei pruugi see olla mõistlik.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et kodumajapidamised ei pea valima elektrimüüjat. Elektrituruseadus võrdsustab kodumajapidamistega ka korteriühistud ja -ühisused ning väikefirmad, kelle liitumisvõimsus on alla 63 ampri.
«Mina isiklikult olen väiketarbija, kes kulutab umbes 200 kilovatti-tundi kuus. Mina arvan, et jään üldteenust kasutama, sest üldteenusega saan börsihinnaga elektri, millele liitub müüja mõistlik marginaal, mida riik kontrollib,» ütles Ots.
Võrgufirmad, kelle monopol säilib ka turu avamise järel, hakkavad varustama elektriga tarbijaid, kes ei soovi või ei taha elektrimüüjat valida. Sellist elektrimüüki nimetab seadus üldteenuseks.
Võrdluseks, suured äritarbijad saavad sellisel juhul elektrit bilansienergiaga. Kui viimane on enamasti väga kallis, mistõttu asutustel ja firmadel tasub otsida endale elektrimüüja, siis üldteenuse hinna aluseks on börsihind. Nagu Ots ütles, kontrollib konkurentsiamet üldteenuse marginaali.
Konkurentsiamet võib võrgufirmale, kes küsib põhjendamatult kõrget marginaali, teha ka ettekirjutuse. Ots lisas, et kui praegu kooskõlastab konkurentsiamet hinna, siis avatud turul konkurentsiamet vaid kontrollib.
Siit ka üldteenuse nõrk koht. Kui marginaal põhjendamatult kõrge, ei saa võrgufirmat selle eest trahvida ega ka sundida tarbijatele raha tagasi maksma.
Teoreetiline võimalus on, et tarbijad koguvad nõuded ja lähevad tsiviilhagiga kohtusse, kuid seda võimalust pidas Ots kaduvväikeseks. Aja- ja energiakulu oleks liiga suur.
Börsihinda raske lüüa
Eesti Energia energiamüügijuht Agan märkis, et Põhjamaades on elektrimüüja valinud viiendik klientidest. Ta küll lootis, et eestlased on usinamad.
Ots viitas aga sellele, et tavaline elektrienergia müügi leping, mis fikseerib hinna, ei pruugi tarbijale hinnavõitu anda.
«Tegelikus majanduselus on börsihinda väga raske lüüa. Kui hind fikseeritakse, siis see maksab midagi tarbijale, sest ettevõte teeb kulutusi hinna fikseerimiseks,» kommenteeris ta. «Analoogne on Euribori fikseerimine, mille puhul samuti tuleb pangale kindel intress maksta. Kui võtame piisavalt pika perioodi, siis kokkuvõttes tarbija ikkagi maksab turuhinna.»
Kuigi psühholoogiliselt on hinnakõikumist kindlasti keeruline taluda, sest börsihind võib mõnel kuul olla kaks korda kõrgem kui järgmisel, on enamikus kodumajapidamistes elektrile kuluv raha tegelikult väike. Seda enam, et börs kujundab vaid energia hinda, ülekandetasu ja riigimaksud on muutumatu suurus.
Ots ütles, et bensiini ja diislikütuse hinna kõikumine mõjutab keskmist majapidamist palju rohkem kui elektrihinna liikumine börsil.
Agan ütles, et Eesti Energia üldteenuse hinnakiri selgub aastavahetuseks, kui on selge, kui palju tarbijaid seda kasutama jääb.