Peaminister: Läti ühinemine eurotsooniga väljarännet ei suurendaks
16. september 2012, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti ühinemine eurotsooniga väljarännet ei suurendaks, ütles laupäeval Riias toimuval rahvusvahelisel julgeoleku ja välispoliitika foorumil peaminister Valdis Dombrovskis.
Dombrovskis nimetas emigratsiooni praegu Läti kõige suuremaks probleemiks, selle põhjuseks aga kriisiaegset tööpuudust.
«Seetõttu jõudsime selle järelduseni, et meile on kõge tähtsam majanduskasv ja uute töökohtade loomine, sest kui siin on tööd, tahavad inimesed pigem siia jääda ega hakka otsima võimalusi tööks ja elamiseks teistes riikides,» ütles ta.
«Aastail 2004-2005, pärast seda, kui Läti ühines Euroopa Liiduga, sõitsid teistesse riikidesse kümned tuhanded Läti elanikud. Kuid 2006. ja 2007. aastal, kui Läti majandus hakkas tõusma, see tendents kahanes ning osa lahkujaid naases,» lisas ta.
Dombrovskis märkis, et Läti töötab kontaktide hoidmise nimel välismaal elavate kaasmaalastega ning on välja töötanud rea algatusi motiveerimaks neid kodumaale naasma ja sidemeid sellega säilitama. Üheks meetmetest on võimaluse andmine topeltkodakondsuse saamiseks välismaal elavate Läti kodanike lastele.
Küsimusele, kas ühiskonna negatiivne suhtumine Läti ühinemisse euroalaga ei mõjuta valitsuse seatud eesmärke, ütles peaminister, et ühiskonna sellise hoiaku põhjused on mõistetavad ning vaja on rohkem selgitada euroga ühinemise eeliseid.
Ta soovitas skeptikutel meeles pidada, et Läti raha on praegu euroga seotud ning kui midagi juhtub euroga, juhtub seesama ka latiga.
«Sellest vaatenurgast ei ole põhjusi eurotsooniga mitte ühineda. Kui keegi ikka veel räägib, et euroga pole vaja ühineda, sest see on kriisis, siis peaksime hoopis arutama, kas üldse säilitada lati seotust euroga, aga seda ei aruta keegi,» ütles Dombrovskis, lisades, et euroga ühinemise vastaste argumendid on pigem emotsionaalsed kui põhjendatud ning et naaberriigis Eestis on eurotsoonis olemisega rahul 71 protsenti elanikest.
«Ma arvan, et on olemas piisav veendumus selles, et eurotsoon saab probleemidest jagu, seetõttu pole ka põhjust sellega mitte ühineda,» sõnas valitsusjuht.
Läti plaanib euroalaga liituda 2014. aasta 1. jaanuarist.