Kui tuhanded eestlased on parema palga otsingutel Soome tööle läinud, siis midagi samalaadset on üle elanud ka Soome ühiskond, kui mõnikümmend aastat tagasi lahkus Soomest ligi pool miljonit elanikku. Tagasi tulid neist peaaegu pooled.
Pooled Soomest lahkunud töölised tulid tagasi
13. september 2012, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks nendest on Ismo Söderling, kes nüüd juhib Soome migratsiooniinstituuti. Ta lahkus Soomest 1969. aastal ja asus tööle Rootsis Volvo tehases, kus teenis kaks korda kõrgemat palka kui kodumaal. Tagasi tuli kolm aastat hiljem sellepärast, et tahtis oma lastele anda emakeelset haridust. Järgneb ajakirjas «Liidrite lood» ilmunud intervjuu Söderlingiga.
Kuidas erines Soome ja Rootsi elustandard sel ajal?
Aastal 1969 hakkasin tööle Volvo tehases. Soomes sain enne seda palka 3.60 marka tunnis, Rootsis aga 10 marka. Kui ma esimesel aastal detsembris Rootsist koju tulin, tõin kingituseks vanematele kaasa röstri ja mikseri.
Kuidas suhtusid rootslased massilisse soomlastest tööjõudu?
Nad olid väga õnnelikud naabruskonnast pärit tööjõu üle. Meeles tuleb pidada seda, et viiendik Soomest pärit tööjõust olid soomerootslased, kes rääkisid rootsi keelt. Lisaks neile rääkisid ka paljud Soome noored rootsi keelt, sest Soome oli ja on kakskeelne riik .
Kas Soome valitsus püüdis midagi teha, et väljavoolu takistada? Oli see üldse valitsusele probleem?
Selles osas tehti väga vähe. Ma arvan, et meie valitsus, keda juhtis toona Mauno Koivisto, oli õnnelik, et nendel inimestel oli töökoht. 1970. aastate lõpus jõudis tööjõupuudus Soome ja siis tehti mõningaid jõupingutusi, et soomlasi tagasi kutsuda. 40 protsenti tuligi tagasi, kuid mitte valitsuste propaganda tõttu, vaid isiklikel põhjustel.
Millal väljarännanud Soome tagasi tulid?
Tippaeg oli 1970ndate algus, teine laine 1980ndatel. Peamine põhjus oli selles, et kui soome noored Rootsis abiellusid, otsustasid nad, et sündinud lapsed peavad astuma Soome kooli ja kindlasti Soomes.
Kui olulist rolli mängis see, et palgavahe hakkas ühtlustuma?
See ei olnud kriitilise tähtsusega. Kõige olulisem oli ikkagi pere loomine ja emakeelse hariduse omandamine.
Kui paljud jäidki Rootsi ja lasid oma lastel n-ö rootsistuda?
1970. aastatel alustas umbes 5-10 protsenti Soome koolilastest kooliteed hoopis Rootsis.
Kas oli Soome majanduses sektoreid, mis tööjõu väljavoolu tõttu kannatasid?
Jah, need mõjud avaldusid hiljem näiteks laevaehituses ja ehituses.
Millal teie tagasi tulite?
Tulin tagasi 1972. aastal ja alustasin õpinguid Turu ülikoolis. Ülikooli lõpetamisel olin huvitatud vähemusrahvustest ja migratsiooniküsimustest.
Paljud eestlased töötavad Soomes. Kas näete siin sarnasusi toonaste protsessidega? Kas eestlastel on midagi soomlaste kogemustest õppida?
Olen oma loengutes mitmel korral maininud, et tänapäeva Eesti tööjõu väljavool Soome on sarnane Soome-Rootsi migratsiooniga. Ütlen noortele tudengitele, et tundke ajalugu – ajalugu kordab ennast.