Energialepingud kolmandate riikidega jõuavad Euroopa Komisjoni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina kinnitusel on Venemaa valmis gaasi hinda langetama.
Ukraina kinnitusel on Venemaa valmis gaasi hinda langetama. Foto: SCANPIX

Pärast seda kui liikmesriigid on sõlminud energialepingu mõne kolmanda riigiga, tuleb tehingu kohta infot anda Euroopa Komisjonile. Sellise kompromissini on jõudnud Euroopa Parlament (EP) ja Euroopa Liidu (EL) Nõukogu.

Algsed soovisid parlament ja Euroopa Komisjon, et liikmesriigid oleksid kohustatud jagama infot enne tehingu sõlmimist, kuid läbirääkimistel ELi Nõukoguga tuli oma nõudmisi pehmendada, sest vastasel juhul oleks liikmesriigid võinud kogu õigusloome tagasi lükata, vahendab Euroopa Parlament.

«Mingi õigusloome omamine on parem, kui seda üldse mitte omada. Parem on astuda üks samm, see on paigas, me saame seda muuta ja tugevdada,» lausus EP raportöör Krišjānis Kariņš, kaitstes ELi Nõukoguga esimesel lugemisel saavutatud kokkulepet.

Parlamendi tööstuse komisjon andis kompromissile heakskiidu 19. juunil, kuigi üks kolmandik saadikutest oli sellele vastu. Otsust ei toetanud parlamendi sotsiaaldemokraadid ja rohelised. Otsus tuleb hääletamisele 13. septembril.

«See õigusloome suurendab kolmandate riikidega sõlmitavate energiatarnelepingute läbipaistvust, tagades ELi seaduste järgimise,» ütles Kariņš pärast parlamendi komisjoni tasemel toimunud hääletust.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv lätlane lisas, et kõnealune õigusloome paneb aluse liikmesriikide koordineeritud tegevusele energeetika valdkonnas.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles