Läti ministrid sooviks liita Estonian Airi ja Air Balticu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Nii Läti peaminister Valdis Domb­rovskis kui ka transpordiminister Aivis Ronis kinnitasid, et nende arvates peaksid naaberriikide lennufirmad jõud ühendama.

Dombrovskis märkis kohtumisel Eesti ajakirjanikega, et Air Baltic on tänavu näidanud paremaid majandustulemusi, kui esialgu oodati. Läti riik võttis Air Balticu mullu üle ja hakkas lennufirma äriplaani muutma. Lennufirma eesmärk on jõuda aastal 2014 taas kasumisse.

Dombrovskis ütles, et Läti otsib praegu firmale strateegilist investorit. Ronis kinnitas, et lennufirma peab investoritega läbirääkimisi, kuid ei soovinud avaldada, millised firmad tahaksid Air Balticus osalust omandada.

Läti edulugu
Analüütikud on kahelnud, kas praegu sel lennunduse jaoks raskel ajal õnnestub firmale investorit leida. Võimaluse suhtes on skeptilised ka Läti kaks endist ministrit.

«Kuni lennufirma kohtuvaidlustes osaleb, ei taha ükski terve mõistusega investor sinna raha paigutada,» lausus Läti ärilehele kriisieelse valitsuse liige, ärimees Ainārs Šlesers, kelle ennustuse järgi lõunanaabrite lennufirma 2015. aastani ei ela.

Endine rahandusminister Edmunds Krastiņš usub, et Air Balticu vastu võiks huvi tunda hiinlased, araablased või türklased, kuid Euroopa investeeringutele ei ole mõtet loota.
Air Baltic peab uue strateegia järgi tiibu kärpima, ülikiiresti laienenud firma jätab alles vaid need liinid, mis toovad kasumit.

«Oleme avatud Balti riikide ühise lennufirma ideele, kuid keegi pole tõsiselt sellest rääkinud,» ütles Dombrovskis. Ronis märkis sama, kuid lisas, et tema arvates on mõistlik, kui Balti riikide keskne lennujaam on Riia. Läti transpordiminister kinnitas, et Air Baltic peab samas oma turuosa Balti riikides kasvatama. Ta lisas, et Estonian Air pole kindlasti Air Balticu suurim konkurent.

Ronis märkis, et Air Baltic peab tehtud vigu vältima. «Air Baltic on kindlasti Läti edulugu, sest lennufirma suutis tuua Riia lennujaama viis miljonit reisijat,» ütles ta. «Enne kriisi elasime kõik illusioonides, valitsus ja erafirmad tegid ebarealistlikke tulevikuplaane.»

Ministri sõnul said lennufirma majandustulemused löögi kiiresti kallinenud kütusehindade tõttu.
Estonian Airi ja Air Balticu ühinemine pole ajalugu vaadates väga uus idee, sellest on räägitud ka varem. Näiteks 2007. aastal pakkus selle välja SASi juht Mats Jansson.

Ülebaltilise lennufirma ideed toetas ka Air Balticu endine president Bertolt Flick, kes 2009. aastal kinnitas, et tema juhitava lennufirma näol on see juba olemas.

Ent mõlema firma omanikel on siiani olnud teised eelistused. Estonian Airi omanikku ehk riiki esindav majandusminister Juhan Parts jäi eile kahe firma ühinemist puudutavat küsimust kuuldes sõnatuks. Tema sõnul pole sellist varianti siiani arutatud, mistõttu ei oska ta seda kuidagi kommenteerida.

«Selliste asjadega tegeleb muidugi juhatus ja nõukogu,» ütles ta lühidalt, viidates sellele, et kui nende analüüs näitab sellist ühinemisvajadust, on omaniku asi seda kaaluda.

Raske, ent võimalik
Air Balticu president Martin Gauss tõdes, et SASi tüüpi ühisfirma ei oleks hea mõte ning pigem võiks tema sõnul koostööd teha kvoodijagamisega. Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke sõnas, et tegemist on teemaga, mida pole siiani poole sõnagagi mainitud.

«Kõigepealt tuleks kokku saada ja vaadata, mis teha annab,» lausus ta. Lennufirma tegevjuht Tero Taskila märkis naaberriigi ministrite mõtte peale, et kui vaadata seda pelgalt paberil kui üht strateegilist visiooni, on see loogiline, kuna tegeleb põhiprobleemiga, mis on kõigil väikestel lennufirmadel – kuidas end kasumlikult majandada.

«Samal ajal esitab see uued väljakutsed. Gulf Air ja SAS olid samas olukorras mõnda aega edukad, ent enam nad konkurentsivõimelised ei ole,» tõi ta näiteks.

Kui ühise lennufirma omanikeks on valitsused, tekitab see ka eelistuste küsimuse, kuna kumbki riik poleks tõenäoliselt valmis loobuma endale vajalikest lennuliinidest, kuigi selleni asi tõenäoliselt viib, arutles Taskila. «Igapäevategevuse tasemel on lennufirmade ühendamine raske, ent tehtav.

Euroopa Liidus on tegutsemisreeglid samad. See jääb siiski omanike kommenteerida, millistel tingimustel nad oleksid nõus sellist lepet ellu viima. Kui üldse,» lisas firmajuht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles