Statistikaameti täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti, mida on augustis avaldatud esialgsetest andmetest 0,2 protsendipunkti rohkem.
Teises kvartalis kasvas majandus 2,2 protsenti
7. september 2012, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kasvas esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti. Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu enim ehituses, kaubanduses ning info ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Info ja side tegevusala mõjutas nii infotehnoloogia- kui ka telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKT kasvu enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samal ajal kui hulgikaubanduse lisandväärtus vähenes.
SKT kasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine töötlevas tööstuses, veonduses ja laonduses ning kinnisvaraalases tegevuses. Töötlevas tööstuses oli suurim mõju arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemisel, veonduse ja laonduse tegevusalal aga maismaaveonduse ning veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemisel. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, kuid jätkuvalt kiire hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.
Teises kvartalis aeglustus kaupade ja teenuste ekspordi kasv nelja ning impordi kasv kuue protsendini. Kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim masinate ja seadmete ning metallitoodangu väljavedu, kaupade importi aga metalltoodete, toiduainete ja mootorsõidukite sissevedu.
Vaatamata sellele, et import kasvas ekspordist kiiremini, Eesti väliskaubandustasakaal paranes. Teises kvartalis oli netoekspordi suhe SKT-sse 2,7 protsenti. Nõrga välisnõudluse tõttu on ekspordi mõju majanduskasvule vähenenud, mistõttu panustasid SKT kasvu olulisel määral just siseturule suunatud tegevusalad.
Teises kvartalis suurenes töötatud tundide arv kiiremini kui püsivhinnas SKT. Sellega vähenes kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.
Samas on kasvanud SKT loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuus protsenti, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasv oli viimase kolme ja poole aasta kiireim.
Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes kuue protsendini eelkõige investeeringute kasvu toel. Teises kvartalis kasvas kapitali kogumahutus põhivarasse 26 protsenti. Enim mõjutas seda ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv hoonetesse ja rajatistesse, kuid ka ettevõtete sektori hoogustunud investeeringud transpordivahenditesse.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid kaks protsenti. Suurem mõju oli sõidukite ostmise, audiovisuaalsete ja andmetöötlusseadmete, telefoniteenuste ja alkohoolsete jookide tarbimise kasvul. Samal ajal elektri ja gaasi tarbimine hinnamõjusid arvestades vähenes. Vaatamata sisemajanduse nõudluse juba üheksandat kvartalit kestnud kasvule, oli see teises kvartalis jätkuvalt SKT-st väiksem, moodustades sellest 96 protsenti.
Et kasutatav tulu kasvas teises kvartalis mõnevõrra aeglasemalt kui lõpptarbimiskulutused, vähenes kogumajanduse netosääst. Kapitali kogumahutus oli säästust omakorda suurem, mistõttu oli Eesti välismaailma suhtes teist kvartalit järjest netolaenuvõtja.