Dombrovskis: Läti pole kriisist üle saanud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis. Foto: SCANPIX

Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et Läti majandusnäitajad on küll head, kuid riik pole viimase majanduskriisi tagajärgedest - suurest tööpuudusest ja rohkearvulisest väljarändest - üle saanud.

«Meie majandus on heas kasvuhoos,» kinnitas peaminister Riias Eesti ajakirjanikega kohtudes, lisades, et viimase prognoosi järgi kasvab Läti majandus sel aastal neli protsenti.

«Kui vaatame numbreid: majanduskasvu, ekspordi suurenemist, tööstustoodangu kosumist, siis on kriis  möödas,» ütles peaminister. «Aga majanduskriisi tagajärgede lahendamiseks kulub Lätil aastaid.»

Dombrovskis viitas suurele tööpuudusele ja väljarändele, kui kahele peamisele negatiivsele probleemile, mille mõju all Läti kannatab.

«Tööpuudus on suur probleem, saame seda lahendada vaid majanduskasvuga,» ütles Dombrovskis.

Juulis oli Läti töötuse määr 11,6 protsenti. Võrdluseks, Eestis umbes 10 protsenti.

Dombrovskis märkis, et Euroopa Liiduga liitumisest saadik on Lätist lahkunud kuni 100 000 inimest. Kui Eestist minnakse peamiselt Soome tööle, siis Lätist Iirimaale ja Inglismaale või Norrasse.

Läti peaminister ütles, et valitsus tegeleb praegu diasporaaga kontaktide hoidmisega, et toetada läti keele ja kultuuri alalhoidmist välismaal elavate lätlaste hulgas.

«Tahame ära kasutada välismaal elavate lätlaste potentsiaali,» kinnitas Dombrovskis.

Läti on algatanud ka spetsiaalse programmi, millega loodetakse välismaal elavaid lätlasi tagasi kodumaale meelitada. Programmi väljatöötamine on algusjärgus. Esialgse idee järgi võiks Läti riik maksta ka tagasipöördumise toetust, kuid pigem peaks programm pakkuma nõustamist, kuidas välismaal elanud inimene võiks uuesti Lätis hakkama saada. Kuidas leida korter või lasteaiakoht.

Läti valitsus oli 2008. aastal sunnitud IMFilt ja Euroopa Liidult abi paluma. Nii majanduskriisi kui ka Parex panga pankroti tõttu oli Läti pankroti veerel. Läti sõlmis rahastajatega 7,5 miljardi euro suuruse laenupaketi, millest kasutatud on 4,4 miljardit. Abipaketiga kaasnes range kokkuhoiupoliitika ja majandusreformide programm. Viimase üheks osaks oli eesmärk liituda euroalaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles