Kahe kuuga laekus riigieelarvesse 13,8 miljardit krooni ehk 15,7 protsenti eelarves planeeritust, teatas rahandusministeerium.
Veebruari lõpuks laekus riigieelarvesse 13,8 miljardit
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
18. märts 2009, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe kuu kulud ulatusid 13,6 miljardi kroonini, mis on 14,4 protsenti eelarves planeeritust.
Riigieelarve tulude ja kulude vahe on veebruari lõpu seisuga 249,9 miljonit krooni. Kahe kuu järel on riigieelarve täitmine lisaeelarve graafikus, kinnitas ministeerium.
Veebruaris laekus riigieelarvesse tulusid 7 miljardit krooni ehk 7,9 protsenti planeeritust.
Väljamakseid tehti eelarvest samuti 7 miljardi krooni jagu, mis moodustab 7,4 protsenti terveks aastaks planeeritust. Veebruaris laekus tulusid 3,8 miljoni krooni võrra rohkem kui tehti kulusid.
Veebruaris mõjutasid tavapäraselt eelarve täitmist ka tulumaksutagastuste väljamaksed.
Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga laekus riigieelarvesse 6,7 protsenti rohkem tulusid. See tulenes peamiselt möödunud aasta aktsiisimäärade tõusu eelsest varude kogumisest ning suurematest välisvahendite ettemaksetest sel aastal.
Maksutuludest on esimese kahe kuu jooksul enim laekunud sotsiaalmaksu, mida kokku on tasutud 4,9 miljardit krooni (16,1 protsenti riigieelarves kavandatust).
Rahandusministeerium ootab järgnevatel kuudel tööturu negatiivsete arengute ja majanduse kiire jahtumise mõju süvenemist sotsiaal- ja tulumaksu laekumistele.
Käibemaksu laekus esimese kahe kuuga 2,7 miljardit krooni, mis moodustab 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele.