Ministeerium: tarbijate finantsiline olukord on järjest paranenud
30. august 2012, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember ütles juulikuu jaemüügi kuueprotsendilist kasvu kommenteerides, et Euroopa Liidu võrdluses küllaltki kiire kasvu allikas on ühest küljest endiselt kriisist taastumise faasis olek, kuid ka tarbijate finantsiline olukord on järjest paranenud.
2012. aasta juulis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 392 miljoni euroni, suurenedes aastaga 6 protsenti. Võrreldes eelmise kuuga suurenes müük korrigeerimata andmetel 2 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 489 miljonit eurot, tõustes aastaga 11 protsenti.
Selle aasta esimesel poolel on Eesti jaekaubandus näidanud keskmiselt 9-protsendilist kasvu aastases võrdluses. Euroopa Liidu võrdluses küllaltki kiire kasvu allikas on ühest küljest endiselt kriisist taastumise faasis olek, mis eeldabki kiiremat kasvu peale suurt kukkumist, kuid ka tarbijate finantsiline olukord on järjest paranenud.
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on viimase aasta jooksul suutnud säästa stabiilselt veidi enam kui kolmandik Eesti perekondadest, veidi enam kui pooled tulevad täpselt ots-otsaga kokku ja ca kümnendik elab säästudest või võlgu.
Säästjate tegevust näitab ka Eesti Panga statistika, kus kodumajapidamiste hoiused on aastaga kasvanud 371 miljoni euro võrra. Kuigi hoiuseintressid on järjest langenud ning inflatsiooni arvestades on reaalintress juba mõnda aega negatiivne, on paljud perekonnad eelistanud säästmist tarbimisele.
Samas on tõenäoline, et põhiliselt kuuluvad säästjad kõrgematesse tuludetsiilidesse ning see raha ootab tarbimise asemel pigem investeerimisvõimalusi. Siiski on olemas mõningane puhver, et kui majandusolud peaks halvenema ei pruugi mõjud sisetarbimisele olla enam nii negatiivsed kui eelmise majanduslanguse ajal ning kaupmehed võivad tulevikku vaadata mõnevõrra julgemalt.
Suurematest kaubagruppidest suurenes toidukaupade müük 5 protsenti. Vahepeal aeglustunud hinnatõus kiirenes juulis jälle ning järgnevatel kuudel on samuti oht antud trendi jätkumiseks.
Inflatsioonivõimalus on väiksem piimatoodete osas, kuna piima kokkuostuhind on järjest langenud ning tooraine seoses sellega odavamaks muutunud. Teistes toiduainete gruppides võivad maailmaturu hinnamõjud olla suuremad ning järgnevatel kuudel müüki pigem negatiivselt mõjutada.
Ainsa kaupluste grupina vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali poodides, olles 1 protsendi võrra madalam kui aasta varem.
Sõidukikaubanduse ettevõtetele osutus juuli selle aasta üheks edukaimaks ning müügimaht suurenes aastaga 49 protsenti. Enam kui 40-protsendilist kasvu näitas nii sõidukite müük kui ka nende remont. Mootorikütust müüdi püsivhindades 5 protsenti rohkem, kuid hinnatõusu tõttu suurenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 17 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter tegi juulis läbi mõningase languse, mis peamiselt oli tingitud sessoonsusest. Rohkem vähenesid ootused järgmiste kuude müügi suhtes, kuid kaupmeeste ettevaatlikkust näitab ka asjaolu, et indeks jäi madalamaks, kui eelmise aasta augustis. Tarbijate kindlustunne tõusis veidi augustis.
Järgnevatel kuudel on oodata seniste trendide jätkumist ning Eesti tarbijal peaks olema piisavalt jõudu, et vähemalt 5-6 protsendilist jaemüügi aastakasvu näidata.