Paabut: palgakasv on kiireim siseturuga seotud tegevusaladel
30. august 2012, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut nendib reaalpalga kasvu aeglustumist kommenteerides, et palgakasv on kiireim tegevusaladel, mis on seotud peamiselt siseturuga.
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutopalk selle aasta II kvartalis 5 protsenti, ulatudes 900 euroni kuus. Reaalpalga kasv ulatus vaid 1,1 protsenti, mille tingis osaliselt aeglustunud (nominaalne) palgakasv, aga ka inflatsioonitempo aeglustumise edasilükkumine. Nimelt on hinnad kasvanud jätkuvalt ning suuresti administratiivselt reguleeritud hindade tõusu tõttu.
Enim kasvas brutokuupalk aastatagusega võrreldes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 13,4 protsenti. Keskmisest kiiremini kasvas brutokuupalk ka ehituses ja töötlevas tööstuses ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel (vastavalt 12,5 protsenti, 8 protsenti ja 9 protsenti).
Maakondade lõikes oli II kvartalis kiireim brutokuupalga aastakasv Hiiumaal ja Lääne-Virumaal (vastavalt 13,2 protsenti ja 12 protsenti). Keskmisest kiiremini kasvasid palgad ka Lääne- ja Järvamaal (7,9 protsenti ja 8 protsenti). Kesisemat palgakasvu oli täheldada aga Jõgeva-, Võru- ja Viljandi maakondades (vastavalt 0,9 protsenti, 1,3 protsenti ja 1,5 protsenti).
Palgakasv on kiireim tegevusaladel, mis on seotud peamiselt siseturuga (ehitus, majutus ja toitlustus, kunst, meelelahutus ja vaba aeg) ja/või, kus ettevõtjad on enim silmitsi kvalifitseeritud tööjõu nappusega (töötlev tööstus).
Majutuse ja toitlustuse tegevusala tööjõukulusid on kahtlemata mõjutanud ka jätkuvalt kõrge Eestit väisavate turistide hulk – hotellide täitumus on majutusettevõtete sõnul olnud sel aastal erakordselt hea, mis omakorda võimaldab nii palku tõsta kui ka uusi töötajaid värvata.
Ehituse tegevusala mõjutab aga enim avaliku sektori investeeringute kiire kasv ning ka kvalifitseeritud tööjõu nappus. Nimelt peavad paljud Eestis toimetavad ettevõtted konkureerima töökäte pärast meie põhjanaabrite ettevõtjatega ning paljud kriisiaastatel töö kaotanud oskustöölised on leidnud püsiva ameti just seal.
Siseturu tähtsuse kasvule viitab ka see, et viimase nelja kvartali keskmise reaalpalga aastakasvudest on täheldada kiireimat kasvu just ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses ja kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel.
Selle aasta keskmiseks palgakasvuks ootab Swedbank 6,5 protsenti ning seda eeldusel, et teenindava sektori palgakasv aasta teisel poolel kiireneb. Lisaks mõjutab keskmise palga kujunemist jätkuvalt juba praegu ettevõtjaid pitsitav kvalifitseeritud tööjõu probleem. Reaalpalk meie hinnangul kasvab aastas keskmiselt 2,3 protsenti.