ESMiga seotud kiireloomulised otsused lähevad täiskogu pädevusse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisipäeval viietunnisel istungil muudatusettepanekuid Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõule, komisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on rahanduskomisjoni ettepanekul ESMiga seotud kiireloomulised otsused tulevikus riigikogu täiskogu pädevuses.

Samuti andis komisjon riigikogu täiskogu pädevusse vastastikuse mõistmise memorandumite ja nende muudatuste kavandite heakskiitmise.

«Komisjoni hinnangul peaks mitte-salajaste kiireloomuliste otsuste puhul jääma riigikogu täiskogu pädevus dominandiks ning vaid salajaste otsuste puhul oleks need Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni menetleda,» kommenteeris Sester BNSile.

Algses valitsuse riigikogule saadetud eelnõus on nii kiireloomulised kui ka salajased otsused riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni pädevuses.

«Kui tegemist on salajase otsusega, siis me ei vaata, kas tegemist on samal ajal ka kiireloomulise otsusega või mitte. See oli suhteliselt konsensuslik, et kui tegemist on salajase otsusega, siis ta on EL-i asjade komisjoni pädevuses,» selgitas Sester.

«See on oluline muudatus, et kiireloomuliste otsuste puhul ei ole EL-i asjade komisjonil võimalust seda asja menetleda, vaid see on riigikogu menetluses. EL-i asjade komisjonile jäävad kaks võimalust - kas konfidentsiaalsete otsuste puhul või juhul kui tegemist on muudatustega memorandumis mitteolulises mahus, kui muudatused meie riske ei suurenda.»

Sester tõdes, et olulise ja mitteolulise muudatuse vahel otsustamine on siiski tõlgendamise küsimus, mida «tulevik hakkab näitama.»

Täiskogu pädevuste suurendamine toob kaasa ka muudatused, riigikogu kodu- ja töökorraseaduses - tulevikus peab olema võimalus riigikogul kiireloomuliselt kokku tulla ning rakendada eriprotseduure, nagu näiteks ühe lugemisega vastuvõtmine ja piiratud sõnavõttude arv.

ESM- tavamenetlus oli riigikogu pädevuses juba ka valitsuse riigikogule esitatud eelnõus ja sellisel juhul tuleb täiskogus läbida kaks lugemist.

Teise olulise muudatusena tõi Sester välja selle, et kui algne eelnõu nägi ette, et valitsus kord aastas saadab ESMi tegevusest kirjaliku ülevaate, siis nüüd riigikogu tahab, et rahandusminister tuleks ka kord aastas reaalselt riigikogu ette.

Lisaks olid komisjoni laual ka fraktsioonide ja riigikogu liikmete muudatusettepanekud, mis suuremas osas said kas osalist või sisulist heakskiitu. Rahanduskomisjon ei toetanud heaks Rait Maruste ettepanekut lülitada eelnõusse Maastrichti kriteeriumitega seonduv eelnõusse sisse tuua.

Riigikogu rahanduskomisjonil oli teisipäeval kokku laual 12 muudatusettepanekut. Eelnõu teine lugemine on kavas riigikogu erakorralisel istungjärgul neljapäeval ning kui teine lugemine lõpetatakse siis ka kolmas lugemine samal päeval.

Sester avaldas lootust, et riigikogul õnnestub eelnõu vastu võtta. «Arvestades, et kui palju on tööd tehtud selle eenõuga, võetud arvesse erinevate osapoolte märkuseid.»

Eelnõu kohaselt nõustub Eesti osalusega ESMis 13 020 aktsia ulatuses nimiväärtuses 1, 302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1, 1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina lepingukohase sissenõude saamisel.

ESMile tasutavad summad kajastatakse riigieelarves. ESMi liikmed on kõik euroala liikmed ning stabiilsustoetust antakse tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESMi liikmetele rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles