Pärast 30-aastast pausi on kullastandard USA peavoolu poliitikas tagasi: Vabariikliku partei platvormile lisandub ametlikult nn «kullakomisjon».
Vabariiklased kaaluvad dollari kullastandardit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleval nädalal toimub Florida osariigis Tampa Bays vabariiklaste kokkutulek, mille käigus esitatakse üleskutse vaadata läbi Föderaalreservi rahapoliitika ning asutatakse komisjon, mis hakkab otsima võimalusi taastamaks sidet dollari ja kulla vahel.
Nagu ütles Tennessee kongressiesindaja Marsha Blackburn, võetakse küsimus arutusele kui vabariiklaste ühisosa ja veendumus. «Esindajatekojas võeti hiljuti vastu vastav eelnõu ning me usume, et see on vajalik,» ütles Blackburn Financial Timesile.
Ettepanek meenutab kullakomisjoni, mille lõi aastal 1981 endine president Ronald Reagan – 10 aastat pärast seda, kui Richard Nixon kulla ja dollari 1971. aasta naftakriisi keeristes teineteisest lahutas.
Reagani komisjon leppis lõpuks siiski status quoga.
«Vabariiklaste ja ameeriklaste seas laiemalt on süvenemas arusaam, et rahatrükiga me rikkaks ei saa,» ütles konservatiivse ühenduse American Principles Projecti esimees Sean Fieler, kes on kullastandardi tagasitoomise nimel palju pingutanud.
Komisjonil ei saa olema rohkem volitusi, kui vaid esitada ettepanekuid. Küll aga usub Fieler, et sellega seoses avaneb võimalus harida nii poliitikuid kui avalikkust kullastandardi hüvede osas.
Kullakomisjon seisab silmitsi terve trobikonna teoreetiliste, empiiriliste ja praktiliste küsimustega.
Vaatamata väidetele, et Föderaalreservi bilansi avardamine toob kaasa kontrollimatud hinnatõusud, on inflatsioon viimastel aastatel vaos püsinud, kullahinnad on aga kõvasti kõikunud.
Viimase kümnendiga on kuld kallinenud dollarites enam kui 500 protsendi jagu.
Raha hulga fikseerimine võtaks ühtlasi keskpangalt võimaluse neutraliseerida nõudlusšokke, mängides intressimääradega. Mis tähendaks, et ajapikku võib majandus minna hüplikumaks ja keskmine töötusmäär kõrgemaks.
Copyright The Financial Times Limited 2012