Lõuna-Aafrika plaatinatööstuses jätkuvad vägivaldsed rahutused, mis viitavad laiema kaevanduskriisi riskile.
Lõuna-Aafrikat raputavad verised kaevandusrahutused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui politsei tappis läinud nädalal Lonmini šahtide juures 34 kaevurit, on plaatina- ja kullahinnad jätkuvalt kerkinud, kuna investorid valmistuvad tarnekatkestusteks.
Tänaseks on rivaalitsevate ametiühingute vaheliste kokkupõrgete käigus hukkunud veel 10 inimest.
Rahutused on hakanud mõjutama globaalseid toormeturge.
Plaatina, mida kasutatakse autode katalüüsneutralisaatorites, on kallinenud 1524 dollarile Troyes’ untist – 10-protsendiline tõus alates tööliste hukkumisest.
Kullahinnad on kerkinud kolme kuu rekordkõrgustesse (1644,80 dollarit untsist).
Lõuna-Aafrika on maailma suurim plaatinatootja ning kullatoodangult viies.
Kriisi süvenemine tingis eile president Jacob Zuma visiidi kaevandusse, kus ta kõneles töölistega ning kinnitas neile: «Me nutame koos teiega, meie kõik... See on lubamatu, et inimesed surevad, selle asemele, et kõnelusi pidada.»
Tegemist on kõige rängema veresaunaga Lõuna-Aafrikas peale apaertheidi lõppu aastal 1994.
Presidendi sekkumine ei mõjunud olukorrale aga sugugi rahustavalt. Kaevurite esindajad teatasid riigipeale, et ei kavatse tööle tagasi pöörduda enne, kui nende palganõudmised on rahuldatud.
Kõlasid ka kaebused politsei aadressil.
Rahutused on raputanud Lõuna-Aafrika kaevandustööstuse kuvandit, mis annab ligi viiendiku riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Lõuna-Aafrika kaevanduskoja esimehe Mark Cutifani sõnutsi töötavad rahutustele vaatamata siiski umbes 95 protsenti riigi kaevandustest.
Valdkonna tippjuhid jälgivad ärevusega, kas rahutused levivad ka teistesse valdkondadesse, sealhulgas kulla-, ferrokroomi- ja kullakaevandustesse.
Copyright The Financial Times Limited 2012