Otsused, otsused, otsused... Teadlased on tuvastanud, et inimeste viis valikuid teha mõjutab üliväga nii äri kui ühiskonda.
Teel poodi? Korda üle matemaatika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miami, Texase ja Minnesota ülikoolide professorite töörühm avastas jaemüügisektori kohta järgmise tõe: poodlejad ostavad toote tõenäolisemalt siis, kui neile pakutakse rohkem (nt kolm kahe hinnaga), mitte allahindluse puhul (nt 20-30 protsenti odavamalt).
Professorid kinnitavad, et niiviisi toimitakse isegi siis, kui hinnaalanduse-diil oleks soodsam.
Professorid Haipeng Chen, Howard Marmorstein, Michael Tsiros ja Akshay Rao tegid teste nii suuremates kui väiksemates ostukeskustes ja kauplustes, pakkudes külastajaile nii boonuspakette kui allahinnatud tooteid, vaadeldes inimeste valikuid.
Milline oli tulemus?
73 protsenti poekülastajatest ostsid teatud kätekreemi rohkem siis, kui see kandis silti «50 protsenti pealekauba». Sama kätekreemi sildiga «35 protsenti odavam» valiti harvem.
Samas oli viimane ehk allahinnatud diil hinna poolest kasulikum.
Professorid usuvad, et otsustes on süüdi inimeste vilets arvutamisoskus.
«Olukorras, kus tuleb arvutada protsente, on enamik inimesi täiesti abitud ja üritavad lihtsalt huupi ära arvata, mis neile kasulikum oleks,» ütles professor Tsiros.
«Meie uuring tõestab ilmekalt, et poodlejad eeldavad sageli – seejuures ekslikult – et suurem kogus toodet on soodsam.»
Professorite soovitus jaemüüjatele: pakkuge rahvale boonuspakette, mitte allahindlusi.
Copyright The Financial Times Limited 2012