Ansip: Eestil on seni puudunud iseseisev aktiivne rahapoliitika

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip
Andrus Ansip Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole Eestil seni olnud iseseisvat rahapoliitikat ning see on põhjuseks, miks on siin Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ümber toimunud vaidlused olnud küll tulised, kuid samas fragmentaarsed.

«Meil on olnud debatid kaunis tulised, kuid nad on olnud detailides, nad ei ole haaranud ESM-i tervikuna ning minu meelest tuleb seda pidada loomulikuks arenguks,» kommenteeris Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Peaministri sõnul peab ta seda loomulikuks, kuna teistes euroala liikmesriikides, ka siis kui nad eurot ei kasutanud, kasutati üldjuhul vabalt kõikuvat kurssi. «Eesti kroon oli alguses jäigalt seotud Saksa margaga ja hiljem euroga, mis tähendab, et Eestil ei ole kunagi olnud iseseisvat aktiivset rahapoliitikat,» selgitas ta.

«Nüüd oleme teostamas koos 16 partneriga rahapoliitikat, aga meil pole neid traditsioone, meil pole neid harjumisi, mis meie partneritel on olemas. See kõik on tulnud meile kuidagi ootamatult – enne me ei diskuteerinud üleüldse, kas Saksa Panga otsus oli meile hea või halb, meil polnud hääleõigust. Me võtsime selle, mille nemad seal otsustasid, ammugi polnud meil vetoõigust,» rääkis Ansip.

Ansipi hinnangul peaks Eesti nüüd, kus ta on ühena 17 võrdsena laua taga, tegutsema nii, nagu meie partnerid tegutsevad.
«Samas tempos, meie sõnal peaks olema kaalu, aga me ei julge. Justkui instinktiivselt ei usalda me mitte kedagi – ei valitsust, ei ministrit, ei tea seda keskpanga presidenti ka usaldada. Läheks ikka kõik asjad riigikogu täiskogule, arutagu nad pikalt.»

Samas võib aktiivne rahapoliitika peaministri sõnul tähendada aga seda, et tuleb koguneda pühapäeva õhtul ja langetada väga kaalukaid otsuseid esmaspäeva hommikuks.
«Me ei ole vaimselt selleks valmis, aga tegelikult me võiksime sellest probleemist üks kord üle saada ja mõelda sellele, et me oleme praegu saanud hulga rohkem otsustamisõigust kui meil oli eelneva 18 aasta jooksul,» märkis ta.

«Siis me ei teostanud iseseisvat rahapoliitikat, nüüd me oleme otsustajate hulgas.»

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb kuhugi tõmmata piir, ministri hinnangul ei suudaks näiteks täiskogu ESM-i puudutavaid tehnilisi asju sisukalt arutada. Lisaks võivad Ligi hinnangul saada kiirete otsuste puhul probleemiks ka keelenõuded, kuna rahandusministrid töötavad ingliskeelsete materjalidega, aga riigikogul on see keelatud.

«Lisaks see, et kui täiskogu tahab arutada konfidentsiaalset asja, siis tuleb istung kuulutada salajaseks, kus see demokraatia siin on,» kommenteeris rahandusminister pressikonverentsil.

«Seni on tuldud üsna üldsõnaliselt täiskogu rolli nõudma. Tegelikult on saatan detailides, mitte selles, et rahandusminister või valitsus ei usaldaks seadusandjat,» kinnitas Ligi.

Rahandusminister rõhutas, et tema seisukoht on olnud, et täiskogu roll peab olema maksimaalne, sest see on täiskogu tahe ja rahaliste kohustuste võtmine on täiskogu ülesanne. «Praegune vaidlus on suuresti näiline, juriidilist sisu on sellele vähe jäänud,» ütles ta.

Ligi kinnitas ka, et olukorras, kus rahandusministrid peavad kiiresti kogunema, ei võta nad vastu otsuseid, mis suurendaksid riikide kohustusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles