Valitsus: Venemaa ja Valgevenega sõlmitav elektrileping saab olla vaid ajutine
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
23. august 2012, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kinnitas Eesti seisukohad läbirääkimistel Venemaa, Valgevene ja Euroopa Liidu vahelise lepingu üle, milles käsitletakse Baltimaade elektrisüsteemide talitlust.
Heaks kiidetud majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Partsi esitatud eelnõu sätestab Eesti seisukoha, et sõlmitav leping peab soodustama Eesti elektrisüsteemi edasist lõimimist Euroopa Liidu energia siseturuga ning leping saab seega olla vaid ajutine.
Eesti elektrisüsteemi arendamise pikaajaline eesmärk on valitsuse teatel sünkroniseerimine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega, et tagada tugevam omavaheline lõimitus. Seetõttu on Eesti seisukohal, et sõlmitav leping saab oma iseloomult olla vaid ajutine ja seda peab olema võimalik kahjunõueteta lõpetada vastavalt soovile ja vajadusele sünkroniseerida Eesti elektrisüsteem Euroopa Liidu süsteemidega.
Eesti elektriturgu arendatakse osana Põhja- ja Baltimaade elektriturust. Eesti prioriteediks on täielik ühinemine Euroopa Liidu energia siseturuga. Selleks on vaja arendada nii Eestit siseturuga ühendavat taristut kui rakendada siseturule orienteeritud turukorraldus. Eesti ei soovi kokku leppida praegu Euroopa Liidu väliste riikidega elektriühenduste arendamisele kehtivatest reeglitest erinevates tingimustes. Sõlmitav leping võib sätestada taristuid puudutava infovahetuse alused.
Vene Föderatsiooni, Valgevene ja Euroopa Liidu vahelise elektrikaubanduse reguleerimisel tuleb arvestada õigustike erinevustega, millest peamised on keskkonnanõuete, turvalisuse nõuete ja turukorralduse osas. Euroopa Liidu liikmesriikidele peab jääma suveräänne õigus piirata elektri importi nii tehnilistel kui energiajulgeoleku kaalutlustel. Elektrikaubandus, sh imporditud elektri müük, toimub Eestis vastavalt Nord Pool Spot elektribörsi tingimustele ja Eesti ei soovi sellele lepinguga luua erandeid.
Eesti on seisukohal, et põhivõrgu operaatorile (AS Elering) peab jääma õigus ja võimalus täiel määral kontrollida Eesti elektrisüsteemi ülekandevõimsuste arvutus- ja jaotusmehhanisme ning muid olulisi elektrisüsteemi talitluse küsimusi. Vene Föderatsiooni, Valgevene ja Euroopa Liidu operaatorid võivad oma tegevuse tõhustamiseks iseseisvalt kokku leppida omavahelise infovahetuse põhimõtted ja korralduse.
Euroopa Komisjonile tänavu 27. veebruaril antud mandaat läbirääkimiste pidamiseks Venemaa ja Valgevenega näeb ette, et Baltimaade süsteemioperaatoritele tuleb tagada võimalused energia siseturu kolmanda paketi rakendamiseks. Elektrikaubanduse küsimuses on seatud eesmärk, et arvestades Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid rahvusvahelisele elektrikaubandusele, tuleb erinevate riikide elektritootjatele tagada võrdsed konkurentsitingimused. Mandaadi järgi tuleb leida moodus, et erinevad regulatiivsed süsteemid võiksid kõrvuti koos toimida.