Eurostati värske uuring sissetulekutest Euroopa Liidus ning võrdlusriikides näitab, et sissetulekute poolest inimese kohta asetub Eesti Euroopa Liidus lätlaste, rumeenlaste ja bulgaarlaste järel 2010. aasta seisuga tagantpoolt neljandale kohale.
Kriisi ajal sissetulekud Euroopas tõusid, Balti riikides langesid
23. august 2012, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sissetulekud koosnevad Eurostati uuringu kohaselt netopalkadest, füüsilisest isikust ettevõtja tulust, kinnisvarast tekkinud sissetulekutest, sotsiaalülekannetest (toetused jms) ning muudest rahalistest tulusiiretest, millest on maha arvatud makstud maksud. Brutosissetulekute hulka on arvatud ka mitterahalised sotsiaaltoetused, nagu erisoodustused hariduse, lastehoiu, tervishoiuteenuste jt teenuste tarbimisel.
Euroopa Liidus ning eurotsoonis tervikuna sissetulekud inimese kohta aastatel 2007-2010 kasvasid, vastavalt 2 ning 1,1 protsenti.
Kõige enam suurenesid sissetulekud võrdlusperioodi jooksul Bulgaarias (20,5 protsenti), Poolas (12,4 protsenti), Norras (12,3 protsenti) ja Slovakkias (11,5 protsenti).
Sissetulekud vähenesid võrdlusperioodi jooksul vaid Balti riikides, Kreekas, Ungaris, Itaalias ja Iirimaal.
Kõige enam, 20 protsenti, kaotasid sissetulekutes 2007-2010 aastatel lätlased. Leedulaste ning kreeklaste sissetulekud vähenesid 11 protsendi võrra, eestlastel ligi 6 protsenti.
Balti riikides oli sissetulekute vähenemine tingitud eelkõige palgalangusest, Kreekas aga eelkõige ettevõtjate ning kinnisvarast saadava tulu vähenemisest.
Nii selgub uuringust, et 2010. aastal oli Eesti Rumeenia, Bulgaaria ning Läti järel madalaimate sissetulekutega riik Euroopa Liidus. USA on samal ajal endiselt Euroopa keskmisest ligi kolmandiku võrra rikkam.
Aastasissetulekud inimese kohta Euroopa Liidus ning võrdlusriikides aastal 2010, mõõdetuna ostujõu pariteedi standardil ehk hinnatasemega kohaldatult:
| Brutosissetulek inimese kohta* | Netosissetulek inimese kohta | |
| USA | 30 300 | 29 000 |
| Luksemburg | 28 900 | 27 100 |
| Norra | 25 700 | 24 500 |
| Saksamaa | 23 600 | 22 300 |
| Prantsusmaa | 22 700 | 22 000 |
| Austria | 22 900 | 21 800 |
| Šveits | 22 600 | 21 300 |
| Suurbritannia | 21 900 | 21 100 |
| Belgia | 21 900 | 20 900 |
| Rootsi | 21 300 | 20 800 |
| Holland | 21 300 | 20 100 |
| Soome | 21 300 | 20 100 |
| Eurotsooni keskmine | 21 100 | 20 000 |
| Küpros | 20 100 | 19 100 |
| Iirimaa | 19 700 | 18 900 |
| Taani | 20 100 | 18 800 |
| Itaalia | 20 000 | 18 700 |
| EL 27 | 19 400 | 18 400 |
| Hispaania | 18 900 | 17 800 |
| Kreeka | 17 200 | 16 100 |
| Sloveenia | 16 100 | 15 300 |
| Portugal | 16 000 | 14 900 |
| Tšehhi | 13 500 | 12 900 |
| Slovakkia | 13 600 | 12 900 |
| Poola | 12 100 | 11 900 |
| Ungari | 11 000 | 10 500 |
| Leedu | 10 800 | 10 400 |
| Eesti | 10 800 | 10 300 |
| Läti | 9 000 | 8 600 |
| Bulgaaria | 7 200 | - |
| Rumeenia | 7 800 | - |
*Eurostatil puudub info Malta kohta
** Brutosissetulekute hulka on arvestatud riikide poolt sotsiaalsiirete kaudu pakutud mitterahalisi hüvesid (nagu lastehoid, haridus jms teenused).
Uuringuga saab lähemalt tuvuda siin.
Allikas: Eurostat