Palju õnne, Vladimir Putin. Vaid neli kuud uuesti Kremlis oldud ja juba on Venemaa rahvusvahelisele kuvandile antud kümnendi otsustavaim obadus.
Kolm kiisut ja kergestiärrituv karu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähesed usuvad, et Kremli käsi Pussy Rioti kaheaastases vanglaotsuses mängus polnud. Muusikakollektiivi «kuritegu» arvestades – Putini-vastase laulukese ettekanne Moskva katedraalis – on karistus karjuvalt ebaproportsionaalne.
Samas on professionaalsetele Venemaa-vaatlejatele selge, et Putini aastail on olnud palju räigemaid inimõiguste rikkumisi. Vahe seisneb selles, et Sergei Magnitski (mõrvatud advokaat), Anna Politkovskaja (mõrvatud ajakirjanik) ja isegi Mihhail Hodorkovski (vangistatud oligarh) ei ole välismaailmas iial üldtuntuks saanud.
Pussy Rioti liikmed on aga ilmselgelt teel globaalse kuulsusesära keskele.
Kirjanikud ja muusikud võivad olla ainuvalitsejatele palju ohtlikumad kui pelgad poliitikud või vastuolulised ärimehed nagu Hodorkovski.
Sageli on neil teravat taipu, vürtsi ja iseloomu, mille valguses valitsejad vägagi naeruväärsed näivad.
Näidendikirjanikust Václav Havelist sai Tšehhoslovakkia opositsiooni keskne kuju. Kõikjal maailmas teatakse kunstniku Ai Weiwei nägu kui Hiina kompartei identsete aparatšikute leegitseva vastupanu sümbolit.
Pussy Riot sai alles hiljuti maha oma esimese singliga. Aga «häppening»-kunsti peale on neil söakust ja soont. Bändi nimi läheb noortele peale ja naisterahvastena on neil relvaks ka nn õrnema soo võim. Nüüdseks kuulsad silmaavadega mütsikesed lausa kutsuvad endid järele tegema, nagu seda juba võibki täheldada demonstratsioonidel Berliinist New Yorgini.
Kuid kõik, kes kalduksid liigitama pokripistetud «kiisukesi» kavalate turunduskunstnike kategooriasse, peaksid lugema nende poolt trellide tagant avaldatud ametlikke seisukohti – mis on intelligentsed, selgelt sõnastatud ja liigutavad.
Human Rights Watchi hukkamõist ja rangelt kortsus kulmud Rootsi välisministeeriumis – see selleks. Aga kui käised käärivad üles Madonna ja Yoko Ono, on asi tõsine. Kreml on rahvusvahelise jälestuse vallas kerkinud kõrgemale tasandile.
Ilmselt ei lähe kaua, kui väljaspool Venemaa piire Pussy Rioti toetuseks kontserte pidama hakatakse. Ilmne näide oleks 1980ndate «Vabastage Nelson Mandela» kontserdite sari, mis Lõuna-Aafrika apartheidi ilmekalt häbiposti naelutas.
Putini valitsus võib teeselda, et neile ei lähe Lääne muusikute ja intellektuaalide raev korda. Ometigi on nad kulutanud miljardeid, palgates Lääne PR-spetsialiste Venemaa kuvandit lihvima.
Suvaline suhtekorraldaja oleks Putinile une pealt öelda võinud, et Pussy Rioti kohtuotsus on üks äraütlemata sügav PR-ämber.
Putini pea kohal kõrgub nüüd oht, et Vene valitsuse tümitamine võib moodi minna, «vingeks» muutuda, trendistuda.
Alles see oli, kui Venemaa kriitikuid peeti irisevateks külma sõja iganditeks. Kui Mitt Romney ütles, et Venemaa on Ameerika «geopoliitiline vaenlane nr 1», võttis avalikkus seda kui märki tema vanamoodsusest.
Kindlasti kinnistab Pussy Riot Putini kui kõrilõikaja kuvandit. Aga mitte ainult – asja arenedes võib tähelepanu koonduda ka teistele Putini Venemaa ebameeldivatele tahkudele, alates üldlevinud korruptsioonist kuni brutaalsete (nt Süüria) režiimide toetamiseni ning valitsuse kriitikute sagedastele ja karistamata mõrvadele (nagu Magnitski ja endine agent Aleksandr Litvinenko, kes Londonis mürgitati).
Vene valitsus väidab kindlasti, et Putin esindab venelasi palju veenvamalt kui mingisugused avangard-muusikud Moskvast. Võib-olla, mõnes mõttes. Venemaa ühiskond on konservatiivne ning pole kahtlust, et paljud õigeusklikud on selle kirikunumbri pärast päriselt pahased.
Sellele vaatamata võib viimase sõltumatu arvamusküsitluse valguses tõdeda, et enamikes kodanikes on valitsuse karm käsi kahtlusi tekitanud. Alla poolte (44 protsenti) ütlesid, et Pussy Rioti kohtuotsus on nende meelest õiglane.
Üks tähtsamaid küsimusi pärast Putini maikuist taaskehastumist presidendiks oli: kas ta suudab raputada maha rahvarahutused, mis vallandusid vildakate duuma- ja presidendivalimiste kiiluvees? Algus oli Kremli jaoks paljutõotav – nagu näis, käis protestiliikumiste vedru tasapisi maha.
Nüüd aga on Vene opositsioon kohtuotsusest kannustatud ning Putini rahvusvaheline kuvand kõvasti räsitud. Isegi mõned endised liitlased tunnistavad, et presidendist on kujunenud häbimärk ja takistus Venemaa moderniseerimisele.
Mõned märgid näitavad, et Moskva on oma viga mõistnud ja võib üritada bändi karistust kärpida. Kuid pauk presidendi pihta on käinud. Pussy Riot läheb vangi, kaasas vägi raputamaks Kremlit.
Copyright The Financial Times Limited 2012