Eile teatasid nii Šveits, Luksemburg kui ka Austria, et on nõus rahvusvahelistele nõudmistele vastu tulema ja leevendama pangasaladuse seadusi.
Šveitsi pangad paindusid rahvusvahelise surve all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme riigi avaldused järgnevad Belgia, Liechtensteini ja Andorra tehtud varasematele sammudele ning on ühtlasi vastuseks tänase G20 rahandusministrite kohtumise survele Londoni lähedal, kus maksuparadiisid on kuumaks vaidlusküsimuseks.
Rahvusvahelise finantskriisi ägenedes on üleskutsed pangaparadiiside sulgemiseks muutunud üha karmimaks.
Šveitsi samm koostööks järelvalveorganisatsioonidega on küll ajalooline, kuid maailma suurim pangasaladusi kiivalt hoidev finantskeskus ei andnud siiski lubadust, et jagab infot rahvusvaheliste reeglite kohaselt automaatselt, vaid on lubanud vastata konkreetsetele ja õigustatud järelepärimistele. Samalaadseid lubadusi andsid ka Luksemburg ja Austria.
Pangandusreegleid loovale majanduskoostöö- ja arengu organisatsioonile (OECD) otsustas Šveits vastu tulla pärast pikki läbirääkimisi. Varem on riik korduvalt teatanud, et pole nõus oma pikaaegseid pangasaladuse hoidmise traditsioone ohvriks tooma. Šveitsi poliitikud on kinnitanud, et riik kaotaks saladusehoidmisest loobudes suure osa oma sissetulekust. Sealsetes pankades on praegu umbkaudu 25 triljoni Eesti krooni eest rahvusvahelisi hoiuseid.
Teistest pangasaladust hoidvatest riikides on eriti Andorra ja Liechtenstein koos Monacoga olnud OECD jaoks pinnuks silmas kui maksuparadiisid, mis ei kipu eriti rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd tegema.
Austria rahandusminister Harald Waglein kinnitas oma eilses avalduses, et Austria on koostööks valmis, kuid muutuma peavad kõik riigid. Tema sõnul tuleks uurida nii näiteks Suurbritanniale kuuluvate Kanalisaarte maksusüsteemi kui ka USA osariikides Delaware, Montana ja Nevada toimuvat. (PM/AFP/BBC)