Bussiputkad kaovad, kanalisatsioonikaevude kaaned kantakse tasahilju minema. Voolu all juhtmed võetakse maha, öö hämaruses pannakse pihta orkestrite kaupa vaskpille. Briti pätid on taasavastanud metallimüügi võlu.
Suurbritannias möllavad metallivargad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates aastast 2006 on vase, plii, raua ja alumiiniumi varguste hulk teravalt kasvanud – paralleelselt toormehindade äkktõusuga, mis kulmineerus mullu veebruaris, kui vask saavutas 6343 naela tonnist.
Ministrite hinnangul läksid raudteejuhtmete vargused Suurbritanniale mullu maksma 1 miljard naela ning tekitasid reisijaile 16 000 tundi viivitusi.
Kuigi suurimat majanduskahju on tekitatud Briti insfrastruktuurile, kujutavad vargused endast ohtu ka maa pärandile – kurikaelad lõhuvad sõjaaegade mälestustahvleid, kirikukatustelt kooritakse pliid, skulptuurid tehakse maatasa.
Detsembris vinnasid vargad ühest pargist Londoni lõunaosas minema Barbara Hepworthi 40-aastase pronkskuju «Two Forms».
Briti transpordipolitsei, mis metallivarguste vastast võitlust juhib, on aastaid kauplema pidanud, et probleemi lahendamiseks rohkem ressursse saada. Sügisel kandsid nende pingutused vilja: rahandusministeerium eraldas metallivarguste vastasele töörühmale 5 miljonit naela.
Sellest päevast peale on sellised initsiatiivid nagu operatsioon «Tornaado», mis nõuab kõikidelt vanametallimüüjatelt kraami identiteedi fotograafilist tõestust, aidanud varguste arvu «oluliselt vähendada», ütleb politsei.
Viimaste andmete valguses on juhtmevargused aprillist augustini 51 protsenti vähenenud.
Küll aga kurdab politsei, et nad ei suuda ohjata ja kontrollida vanametallimüüjaid, kes keelduvad varguste-vastases skeemides kaasa löömast.
Politsei palub nüüd valitsuselt seadusjõudu juurde.
Copyright The Financial Times Limited 2012