Soome on pikemat aega rõhutanud, et geograafiliselt küll euroala perifeeriasse kuuludes on nad majanduslikult osa selle kokkukuivavast AAA-reitinguga tuumast. Eile sattus Soome aga üsna õnnetusse seltskonda. Nimelt kasvas sealne majandus teises kvartalis esimesega kõrvutades 1 protsent vähem.
Hullemini läks üksnes Kreekal ja Portugalil.
Uudis kõlas halval ajal Soome kohmaka kuueliikmelise koalitsiooni jaoks, mis on võtnud üha karmima joone euroala võlakriisis – nõudes tagatisi nii Kreeka kui Hispaania päästepakettide kontekstis – ja üritab kammitseda ELi-vastaseid meeleolusid, eriliseltaga Põlissoomlaste partei populaarsuse kasvu.
Praeguse seisuga süüdistab valitsus majanduslikes tagasilöökides eurokriisi ning sellest tulenevat nõrka globaalnõudlust. Augusti alguses revideeris rahandusminister Jutta Urpilainen tänavuse kasvueesmärgi allapoole nulli, kuna eksport aeglustub.
Igasugused võrdlused nn perifeeriamaade nagu Kreeka ja Portugali, aga ka Itaalia ja Hispaaniaga kõlavad soomlaste kõrvadele kui halb nali.
Ilkka Haavisto uuringufirmast EVA ütleb: «Valdav osa soomlasi oleks maruvihased ja ütleksid, et Vahemeremaid ei tohi Soomega kõrvutada. Tegelikult on langus eurokriisi tagajärg ning mõnes mõttes ELi süü, mis ei suuda kriisi lahendada.»
Praeguste majandushädade varjus käib Soomes aga sügavam debatt sealse majanduse tuleviku teemadel. Kui puidu- ja paberitööstuse, Soome sõjajärgse majandusmootori väljavaated tuhmusid, pandi suured lootused Nokiale.
Nüüd võitleb mobiilifirma, mis oli omal ajal maailma suurim telefonimeister, ellujäämise nimel, suutmata püsida Apple’i ja Samsungi tugevas tempos.
Haavisto lisab: «On suur risk, et me ootame õudusunenäo lõppu ja nn normaalsuse taastumist, mis oli enne finantskriisi. Tõde on aga selles, et meil ei ole siin ühtegi head ideed, kuidas majandust kasvama panna. Varem oli lahenduseks alati valuuta oluline odavnemine. Euro hiljutisest langusest dollari suhtes aga ei piisa.»
Copyright The Financial Times Limited 2012