Tiit Kolk: Narva gambiit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Repo Vabrikud juhi Tiit Kolgi hinnangul on Eesti Energia otsuse taga lõpetada Narvas taastuvenergia tootmine soov tagada toetuste jätkumine ka eelolevatel aastatel.
Viidates majandusriskidele teatas Eesti Energia eile ootamatult, et lõpetab päevapealt hakkpuidu kasutamise Narva jaama kateldes.
Riskid olevat seotud kooskõlastusringil oleva eelnõuga, milles olevat tagasiulatuv 375 GWh-ne jääksoojusenergia müügi piirang.
375 GWh (milleks kulub ca 200 tuh tm puitu) on Narva linna aastane soojatarbimine, seega on Eesti Energia juuni lõpuks selle soojakoguse tootnud. Kuhu linn selle soojuse pani, on iseküsimus.
Midagi on siin viltu.
Kas Eesti Energia on hakanud oma mõjujõus kahtlema ja tõepoolest kardab piirava seaduse jõustumist tagasiulatuvalt? Vähetõenäoline, et kardab. Hoopis tõenäolisem on teine seletus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumus koostatud eelnõu, millele Eesti Energia tootmisjuht viitab, piirab küll ühelt poolt 375 GWh-ga aastast toetavat jääksoojuse tootmismahtu, kuid teiselt poolt tagab toetuse ka järgnevatel aastatel. Eelnõu menetluse käigus võib oodata vaidlusi ja proteste, mistõttu toetusskeemi pikendamine Narva jaamadele tulevasteks aastateks ei ole siiski 100 protsenti kindel.
Eelnõu muutumine seaduseks on kindlam, kui menetlemist saadab puidu riknemise, ettevõtete laostumise, töökohtade koondamise meediakära, mis tõestaks kõigile, et põletamine Narvas on Eesti majandusele tähtis. Toetuse eest võitlejad saaksid viidata tagasilöökidele, millised ootavad Eesti metsamajandajaid, kui toetatav põletamine Narvas ei taastu.
Kuidas oleks põletamise lõpetanud vastutustundlik ettevõte?
Ettevõte oleks teavitanud oma partnereid mitu kuud ette, et vähendada nende kahjusid ega teinuks sellest teatest meediasündmust. Vastutustundlik ettevõte käitub ettearvatavalt ja heauskselt ka siis, kui eksisteerib majandusrisk. Eritis siis, kui ta on suur riigiettevõte. Hea nimi on vastutustundlikule ettevõttele kõige tähtsam.
Eesti Energia eilne samm näitab täielikku hoolimatust ja vastutustundetust oma partnerite suhtes, mille taustal jutt mingist kasust ja kahjust Eesti majandusele tundub võltsina.