Eesti Energia: pole toetust, pole taastuvenergiat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi biomassist elektri tootmine on kõige soodsam viis rohelist energiat toota, ei tasu see Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo kinnitusel ilma toetuseta ära.
Kui pikalt kaalus Eesti Energia otsust biomassist taastuvenergia tootmine lõpetada? Eilne uudis tuli paljudele üllatusena.
Juba jaanuaris oli esimene eelnõu, kus oli 375 GWh piir sees. Me alustasime ministeeriumiga läbirääkimisi, kuid juuli viimastel päevadel tuli uus seaduseelnõu, kus oli ikkagi sama number sees.
Samal ajal me jälgisime, mitu gigavatt-tundi me tootnud oleme. Kui nüüd tuli uus seaduseelnõu, oli ikkagi seatud sama piirang. Nädal läks mööda ja 375 GWh maht sai täis ning juhatus otsustas taastuvenergia tootmise lõpetada.
Seega olid arvud aasta algusest teada?
Lootsime, et õnnestub selles osas läbi rääkida, aga ei õnnestunud.
Puidutootjate sõnul tuli otsus neile ootamatult ja nüüd võib puit metsa mädanema jääda.
Väheväärtuslik nn prügipuit, mida oleme ostnud ja mida mujale müüa ei saa, jääb metsameestel tõepoolest müümata. Küsimus on aga selles, et praegu me lõpetasime tootmise ära, kuid jaanuaris läheme sellega ju edasi. Vahepeal on ainult neli kuud, kui me puitu ei tarbi.
Kuidas kommenteerite väidet, et tegemist on viimase katsega panna majandusministeerium meelt muutma?
Me ei julgeks üle piirmäära toota, kui seadus ütleb, et see on 375 GWh ja sellest üle toodetud energia eest toetust ei saa. Kui me ka toodame, siis teeme sellega firmale majanduslikult kahjuliku tehingu ja seda me teha ei taha.
Miks on puidust energia tootmine kahjulik?
Puidust toodetud megavatt-tund on kallim kui põlevkivist toodetu oma. Seetõttu on biokütuste kasutamist vaja toetada. Alternatiiv on põlevkivi kasutamine, kuna see on odavam, aga ka suurema keskkonnamõjuga. Põlevkivi kasutamisel tekib CO2, mida puidu puhul ei arvestata.
Kui CO2 hind oleks kõrgem, kas siis tasuks elektri tootmine biomassist ära?
Kui hind oleks piisavalt palju kõrgem, siis ei oleks toetusi üldse vaja ja puitu saaks kasutada ka ilma riigi toetuseta. Praegu on CO2 aga suhteliselt odav.
Kui kallis peaks CO2 sellisel juhul olema?
Praegu maksab ligikaudu seitse eurot tonn, siis peaks olema neli-viis korda kallim.
Kui suur peaks olema taastuvenergia piirmäär, et sellest jätkuks terveks aastaks?
375 GWh oleme tänavu juba tootnud, kui oleksime sama lauluga aasta lõpuni läinud, oleks tulnud 200 gigavatt-tundi rohkem.
Kas see mõjutab kuidagi elektri hinda tarbijale?
Taastuvenergia osa on kodutarbija tariifis suhteliselt väike. Muidugi võib öelda, et iga sent on oluline. Kui aga tervikut vaadata, siis ei ole Narva elektrijaamade mõju kuigi suur.