Norra naftafond uurib intensiivselt «ebatavalist» nähtust: nii Saksa, Taani kui Šveitsi 2-aastaste riigivõlakirjade tootlused on negatiivsed.
Norra imestab: miks makstakse võimaluse eest laenu anda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 600 miljardi dollarilise turuväärtusega Norges Bank Investment Managementi juht Yngve Slyngstad nõustus väitega, et olukord, kus mitte üksnes lühiajaliste, vaid ka 2-aastaste võlakirjade tootlused pöörduvad negatiivseks, on «äraspidine ja kummaline».
«See on ebatavaline. Me veedame palju aega mõteldes, mida see võiks tähendada,» ütles Slyngstad Financial Timesile. «Tuleb esitada enesestmõistetav küsimus: miks maksavad investorid peale, et raha välja laenata – ega hoia raha lihtsalt enda käes.»
Võlakirjaturgude jaoks on käesolev aasta mitmeti ajalooline, kuid kõige rabavam on seejuures ilmselt tõsiasi, et kolme Euroopa riigi 2-aastased tootlused on negatiivsed ning USA, Suurbritannia ja Saksa turgude intressimäärad püstitavad kõigi aegade madalusrekordeid.
Šveitsi, Taani ja Saksa 2-aastaste võlakirjade tootlused on miinuses vastavalt 0,36, 0,25 ja 0,07 protsendiga, mis tähendab sisuliselt seda, et investorid on valmis maksma nimetatud valitsustele selle eest, et neile nende raha kahe aasta pärast tagasi antakse.
Slyngstadi sõnutsi on üks teema, mida nad arutavad, selline: kui turvalised on pangad, kui investorid tõrguvad neisse raha parkimast. Ta lisas aga, et neil on fondis arutusel veel mitmed intensiivsed küsimused, mida ta keeldus avaldamast.
Samal ajal vähendab naftafond järjekindlalt oma Euroopa investeeringute mahtu ja on andnud teada, et on müünud vähemaks mitmete Euroopa riikide, nende hulgas nii Suurbritannia ja Prantsusmaa kui euroala perifeeriate riigivõlakirju.
Kuid Slyngstadi sõnutsi on tegemist vaid sooviga saada Euroopa võlakirjade osakaal fondis 60 protsendi juurest 40 protsendi peale, kasvatades samal ajal tärkavate turgude portfelli. Teises kvartalis jõuti 48 protsendini.
Copyright The Financial Times Limited 2012