Tallinna kaugküttevõrgu ja soojatootmise koondumine Prantsuse kontserni Dalkia kätte ei muuda Iru elektrijaamas toodetavat soojust üleliigseks, ehkki lahjemaks jääb Iru supp konkurendi töölehakkamisel küll.
Iru elektrijaam sai tõsise konkurendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väo soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama enamusosaluse äraostmisega Urmas Sõõrumaalt sai Dalkia tütarfirma Tallinna Küte sajaprotsendiliselt enda valdusse olulise soojatootja Lasnamäe piirkonnas. Praegu pakub seal soojusenergiat Väo üleaedne, Eesti Energiale kuuluv Iru Elektrijaam.
«Iru müük väheneb,» tunnistas Eesti Energia elektri- ja soojusetootmise valdkonna juht Raine Pajo. Samas ei näe ta ohtu, nagu võiks Tallinna Küte teha põhimõttelise otsuse osta energiat ainult oma tütarfirmalt ning sundida Iru jaama piltlikult öeldes lihtsalt õhku kütma.
«Külmade ilmade puhul ei piisa üksi Väo soojusest ning seetõttu on vaja ka Iru jaama Tallinna kesklinnale, Lasnamäele ja Maardule soojust andma,» rõhutas Pajo.
Linn sekkuda ei saa
Muu hulgas ka pealinna soojamajanduse eest vastutav abilinnapea Deniss Boroditš kinnitas, et soojatootjate lisandumisest ja konkurentsi tekkimisest saab tarbija vaid võita. «Linn on huvitatud sellest, et oleks võimalikult rohkem alternatiive,» sõnas ta.
Boroditš rõhutas Väo jaama täielikult Tallinna Kütte omandusse minekut kommenteerides, et linnal pole võimalust küll soojuse hinna kujunemisse sekkuda, kuid ta loodab konkurentsiametile, et see põhjendamatult üht tootjat teisele ei laseks eelistada ning tagaks tootjate vahel ausa konkurentsi.
Kaugkütte seadus ei näe küll ette võimalust, et tarbija (näiteks korteriühistu) saab ise valida, milliselt tootjalt ta soojusenergiat ostab. Kuid küttevõrgu omanik peab tagama kõigile soojatootjaile võrdse ligipääsu võrgule. Samuti ei tohi ta üht soojatootjat teisele eelistada millegi muu kui vaid hinna põhjal.
«Võrgu omanik peab ostma soojuse sellelt müüjalt, kes odavamalt pakub,» selgitas konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.
Urmas Sõõrumaalt Väo jaama enamusosaluse ostmist konkurentsiamet ei uurinud. Koondumised peavad konkurentsiameti heakskiidu saama juhul, kui mõlema ettevõtte mullused käibed on ulatunud üle 30 miljoni krooni, kuid Väo jaamal mullu veel käivet polnud.
«Ettevõtted ei ole meie käest koondumiseks nõusolekut küsinud ja nad ei peagi seda tegema,» selgitas konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Svetlana Ljutova. «Sel konkreetsel juhtumil tekib Iru jaamale lihtsalt konkurent, mida varem ei olnud.»
Tallinna Kütte juhid ei olnud eile kommentaaride saamiseks kättesaadavad.
Sõõrumaa roll
Urmas Sõõrumaa müüs talle kuulunud 75 protsenti Väo elektrijaamast Dalkia kontserni kuuluvale ASile Tallinna Küte eelmisel nädalal. Varem kuulus Tallinna Küttele veerand elektrijaamast.
Sõõrumaa asus Iru jaamaga konkureerivat Väo jaama rajama ajal, mil ta ise kuulus veel Eesti Energia nõukokku. See tõik tõstatas küsimuse võimalikust huvide konfliktist.