Juunis kaubavahetuse puudujääk suurenes
9. august 2012, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga suurenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 7 protsenti, import Eestisse aga 14 protsenti, teatab Statistikaamet. Impordi kiirem kasv võrreldes ekspordiga suurendas ka kaubavahetuse puudujääki.
Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,02 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,14 miljardi euro eest.
Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on ligi kolm korda suurem kui mullu juunis.
Viimati oli kuises arvestuses puudujääk suurem 2010. aasta märtsis, mil see oli 177 miljonit eurot.
Tänavu esimesel poolaastal suurenes eksport 3 protsenti ja import 6 protsenti.
Kuna import on kasvanud kiiremini kui eksport, siis on ka poolaasta kaubavahetuse puudujääk oluliselt suurenenud.
Esimese poolaasta kaubavahetuse puudujääk oli 574 miljonit eurot, mis on viimase kolme ja poole aasta suurim.
Eestist eksporditi juunis enim masinaid ja seadmeid (29 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (sh bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia) (14 protsenti) ning metalle ja metalltooteid (9 protsenti).
Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta juuniga mõjutas kõige rohkem masinate ja seadmete väljaveo suurenemine (6 protsenti).
Kasvas ka mineraalsete kütuste ning põllumajandussaaduste ja toiduainete väljavedu (vastavalt 12 protsenti ja 18 protsenti).
Juunis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (28 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (17 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).
Oluliselt kasvas mineraalsete kütuste sissevedu võrreldes eelmise aasta juuniga (38 protsenti).
Kõige rohkem eksporditi kaupu Rootsi (19 protsenti Eesti koguekspordist), Soome (16 protsenti) ning Venemaale (13 protsenti).
Eesti koguekspordi suurenemist võrreldes möödunud aasta juuniga mõjutas enim väljaveo suurenemine Rootsi (kasv 21 protsenti) ja Venemaale (kasv 33 protsenti).
Rootsi eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, kütuseid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ja mööblit ning Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid ning värvaineid.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15 protsenti Eesti koguimpordist), Rootsist (11 protsenti) ja Lätist (10 protsenti).
Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem sisseveo suurenemine Soomest, Valgevenest ja Venemaalt.
Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid ja Lätist kütuseid ja elektriseadmeid.
Võrreldes tänavu maiga vähenes juunis eksport 2 protsenti ja import 1 protsent.
Mõningane langus kuises arvestuses võis olla tingitud ka tavapärasest kaubavahetuse vähenemisest juunis seoses puhkuseperioodi algusega.
Konjunktuuriinstituudi avaldatud Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks näitas selle aasta esimestel kuudel tõusutrendi. Juulis sama näitaja nii Eestis kui ka Rootsis ja Soomes halvenes.