Pevkur: töötute arv ületas 50 000 piiri
12. märts 2009, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna riigikogus tööturu olukorrast rääkides, et täna hommikul oli registreeritud 49 949 töötut ja nüüd võib 50 000 piir juba ületatud olla.
Pevkuri sõnul lisandub viimasel ajal keskmiselt 2500-3000 registreeritud töötut nädalas. Tööpakkumisi oli hommikuse seisuga tööturuametil vaid 1913. Nendele trendidele tuginedes tegi ta järelduse, et töötuse määr saavutab kuu tagasi Eesti Panga prognoositud 9,5 protsenti juba selle aasta keskpaigaks.
Üle 10 protsendi ulatus töötuse määr viimati aastatel 1999-2003. Majanduslanguse jätkumisel 2010. aastal hõivemäär ilmselt langeb ning jääb alla Lissaboni strateegia eesmärgile, milleks on 70 protsenti.
Möödunud aasta 4. kvartalist alates on suurenenud töötuskindlustushüvitise saajate arv, mis näitab muu hulgas seda, et järjest rohkem on töötuna registreeritud isikuid, kelle eelmine töösuhe lõppes tööandja algatusel. Nendest omakorda moodustavad tuntava osa koondatud töötajad. Majanduse ja tööturu olukord mõjutab Pevkuri sõnul otseselt töötukassa jätkusuutlikkust.
«Selles olukorras pöördusin eelmisel reedel ametiühingute ja tööandjate esindusorganisatsioonide poole kirjaga, kus palusin 20. märtsiks sotsiaalpartnerite ettepanekuid töötukassa jätkusuutlikkuse kindlustamiseks, et kolmepoolse kokkuleppe alusel need ka ellu viia,» rääkis minister.
Aasta alguses koos töötute arvu kasvuga tekkinud teenindusjärjekorrad on tänaseks kontrolli all. «Jah, teenust ei pruugi alati ja igal pool saada ooteajata, aga see on mõistlikult kättesaadav,» sõnas sotsiaalminister.
Teenuste kättesaadavust hõlbustavad infotehnoloogilised uuendused vabadest töökohtadest teavitamisel. Alates tulevast esmaspäevast on info vabadest töökohtadest tasuta kättesaadav kõikidele inimestele tööturuameti kodulehel. Tööandjad on lubanud, et seda hakkab tulema senisest rohkem.
Aktiivsetest tööturumeetmetest on ainsaks otseselt hõivet loovaks meetmeks ettevõtluse alustamise toetus. Euroopa sotsiaalfondi vahendite arvel on selle toetuse maksimaalseks suuruseks praegu 70 000 krooni. Eelmisel aastal sai seda 162 töötut ehk 15 protsenti rohkem kui 2007. aastal. Kokku saab Eesti Euroopa sotsiaalfondi tööturumeetmete vahendeid kasutada 2013. aastani pea 2 miljardi krooni ulatuses.
Ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks tuleb koostada äriplaan, mida hindab tööturuamet, küsides arvamust kohalikult omavalitsuselt ning maksu- ja tolliametilt. Lisaks peab toetust taotleval töötul olema kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. Töötutele, kellel vastavat haridust ei ole, pakub amet ettevõtluskoolitust.
Ministeerium on muutmas täna kehtivat reeglit, mis sunnib tööturukoolitust alustanud töötut koolitust katkestama juhul, kui ta saab koolituse ajal tööpakkumise.
Teine uuendus on isikustatud koolituse sisseviimine. Töötule antava otsetoetusega saab inimene võimaluse valida endale ise sobiv koolitus haridus- ja teadusministeeriumi poolt heaks kiidetud koolitajatelt. Töötule antakse teatud vääringus kaart, mis võimaldab tal määratud summa ulatuses koolitustel osaleda. Teenuse pakkumist alustab sotsiaalministeerium esialgu pilootprojektina, et veenduda selle tõhususes.