Võlakriis ja sinu rahakott: pensionid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlakriis on muutnud pensionifondide tegutsemise keerulisemaks, kuna kasinates oludes on investeeringutelt suure tulu teenimine keeruline. Eriti kurjalt maksab see kätte neile, kes lähevad pensionile lähiaastatel.
Nordea Pensions juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul ei ole täna võimalik seada pensionifondide kasvule selliseid sihte nagu viis aastat tagasi.
«Võlakriis on muutnud pensionifondide investeerimistegevust kindlasti keerulisemaks. Seda otseselt riiklike ja finantssektori võlakirjade osas, kuid mõju on kandunud selgelt ka aktsiaturgudele. Samas rusikareeglid ikka kehtivad, näiteks kui on kõrgem majanduskasv, siis on kõrgem ka inflatsiooninäitaja ja ka investeeringutelt on võimalik rohkem teenida.
«Kui riigid ja ettevõtted on raskustes kasvuga, siis on ka inflatsiooni ja tootluse numbrid madalamad. Seega ei ole võimalik tänases keskkonnas seada samasuguseid eesmärke nagu viis või kümme aastat tagasi. Majanduskriisi algfaasis 2008. ja 2009. aastal kerkisid hoiuseintressid pea kümne protsendini, kuid täna, vaid mõni aasta hiljem, on intressid sisuliselt nullis,» kommenteeris ta.
Seega, kuna kasvu ei ole, võiks ju tulevase pensioni jaoks kogutud raha ka madratsi alla tallele panna. SEB ökonomisti Ruta Arumäe kinnitusel sööks inflatsioon seal säästud aga veel suurema kindlusega ära. Fondis on õhkõrn lootus, et raha pika aja peale ikkagi kasvab.
«Kriisi ajal on aktsiate ja võlakirjade hinnad eriti soodsad, millega pensionifondide osakuid soetada, mille arvel kasvu tulevikus sisse kasseerida. Seda siis pikemas ajaperspektiivis.»
«Need, kes praegu kohe, kriisi ajal ja turgude madalseisus tahaksid oma pensioniraha kätte saada, on muidugi vähe õnnetumas seisus ja peaksid mingi alternatiivplaani välja mõtlema,» lisas Arumäe.