Võlakriis ja sinu rahakott: hinnad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel kuudel võib täheldada, et mida süngemates toonides Euroopa tulevikku maalitakse, seda aeglasem on hinnatõus Eestis.
2009. aastal läksid ühes majandusega langusesse ka tarbijahinnad, näiteks selle aasta oktoobris oli hinnalangus aastases võrdluses 2,2 protsenti.
2012. aasta juulis oli hinnatõus 3,6 protsenti. Inflatsiooninumbrid oli alla selle viimati 2010. aasta augustis.
«Praegu ma julgeks prognoosida, et Euroopat ülikiire majanduskasv ei ähvarda, seega võiks ka arvata, et toorainehindade poolt tulenev üldine hinnasurve võiks olla leebem,» arvas majandusõppejõud Andres Arrak.
«Me sõltume väga palju imporditavas tooraine hindadest ja kui Euroopa Liit ja USA kasv ei ole väga kiire, nagu see oli eelmise kümnendi lõpus, siis ma arvan, et Eestis võiks praegune inflatsioonitempo veelgi aeglustuda,» lisas ta.
SEB ökonomist Ruta Arumäe on aga kindel, et katsed kriisile lahendust leida, võivad hinnatõusule taas hoogu anda. «Rahatrükk USA suunalt on üheks globaalse inflatsiooni vallapäästmise allikaks ning teisalt, ka Eurotsoonis võib inflatsioon tõusta tänu maksude tõstmisele kriisiaegse kohandumise käigus.»
«Eurooplastele teatavasti kärped eelarve tasakaalustamise meetmena kuigipalju ei meeldi, neile võib oluliselt vastuvõetavam olla korrigeerida eelarve puudujääki hoopis maksude tõstmisega. Kriisi ägenedes kipuvad ka toorainete hinnad kallinema, mis inflatsioonile ja raha ostujõule ebameeldivalt palju mõjuvad.»