EKP hakkab võlakirju ostma
3. august 2012, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles eile, et keskpank hakkab Itaalia ja Hispaania võlakirju ostma, USA keskpank lubas aga abinõud kasutusele võtta juhul, kui olukord sealsel tööturul ei parane.
Draghi nentis Euroopa Keskpanga nõukogu koosoleku järgsel pressikonverentsil, et EKP kavatsus osta turult Itaalia ja Hispaania riiklikke võlakirju ei täitu siiski enne mõne nädala möödumist. Euroopa Keskpank on 2010. aasta maist, mil Euroopa võlakriis algas, ostnud Euroopa riikide võlakirju juba 210 miljardi euro väärtuses, aga erilist mõju pole sel olnud, kirjutas Reuters.
Draghi sõnul on aga keskpanga uus plaan täiesti teistsugune nii ulatuse kui ka tingimuste poolest. Lisaks toonitas ta, et kõigepealt peavad võlakirju ostma hakkama eurotsooni päästefondid – Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM).
«Valitsused peavad olema valmis ja aktiviseerima võlakirjaturgudel ESMi ja EFSFi tegevust juhul, kui finantsturgudel tekivad erakorralised tingimused ja eksisteerib risk finantsstabiilsusele,» ütles Draghi.
Saksamaa endiselt vastu
Võlakirjade ostmise eemärk on langetada Itaalia ja Hispaania intressitasemeid, mis on tõusnud ohtlikult kõrgele. Keskpanga juhi sõnul on nõukogus võlakirjade ostmise poolt kõik peale Saksamaa keskpanga presidendi Jens Weidmanni.
«On selge ja teada, et Bundesbankil on võlakirjade ostmise osas omad tingimused. Idee on nüüd selles, et rahapoliitika komitee, riskikomitee ja turukomitee töötavad välja tegevuskava, siis võtame selle vastu ja loevad hääled,» toonitas Draghi. Ta andis sellega mõista, et Saksamaa keskpanga arvamust võidakse vajaduse korral lihtsalt ignoreerida.
Turgudele valmistas Draghi pettumuse, sest tema eelmise nädala sõnavõtt tekitas paljudes illusiooni, et tegutsema hakatakse kohe. «Mingit tegevust ei toimu ning ta viskas palli poliitikutele tagasi,» ütles uudisteagentuurile maaklerfirma Knoght Capital strateeg Ioan Smith.
Nimelt ütles Draghi eelmisel neljapäeval Londonis peetud ettekandes, et Euroopa Keskpank teeb võimaluste piires kõik vajaliku euroala kokkukukkumise vältimiseks. «Ja uskuge, mind, see on piisav,» toonitas ta nädalataguses kõnes, mis leevendas turgudel valitsevaid pingeid üsna tuntavalt.
USA tegutsemiseks valmis
Peale võlakirjade ostmise kaalub keskpank ka lisaabinõusid – laenutagatiste nõuete leevendamist ja pankadele uute pikaajaliste laenude andmist. Baasintressi Euroopa Keskpank eile ei muutnud.
Eelmisel, 5. juulil peetud nõukogu koosolekul langetas keskpank baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra, rekordmadalale tasemele 0,75 ja hoiusteintressi null protsendile.
Päev enne EKP koosolekut, kolmapäeva õhtul, lõppes USA keskpanga (Föderaalreservi ehk Fedi) kaks päeva kestnud istung. Ka sealt ei tulnud otseseid uudiseid. Baasintressi USA keskpank enam alandada ei saa, sest see ongi juba 0–0,25 protsenti. Pigem oodati vihjeid rahapoliitika lõdvendamise ehk lihtrahva keeles rahatrüki uue vooru kohta.
Samas oli keskpanga presidendi Ben Bernanke eestvedamisel koostatud avalduses vihje, et kui olukord tööturul ei parane ning majanduskasv jääb endiselt nõrgaks, ollakse tegutsemiseks valmis.
Mõned analüütikud arvavad, et midagi kindlamat võidakse paika panna 31. augustil peetaval keskpankurite iga-aastasel seminaril, mis toimub Wyomingi osariigis Jackson Hole’is. Kaks aastat tagasi vihjas Bernanke nn rahapoliitika lõdvendamise poliitikast just seal ettekannet pidades.
«Meil on vaja sellist sündmust, mis oli 2010. aasta augustis, kui ta saatis sõnumi võlakirjade ostmise teisest raundist,» ütles ajalehele The Wall Street Journal USA suurpanga Wells Fargo varahaldusfirma peastrateeg Brian Jacobsen. «See kõne saab olema keskpanga nõukogu avaldusest palju tähtsam.»
USA sisemajanduse kogutoodang kasvas selle aasta esimeses pooles 1,7 protsenti. See on küll keskpanga jaanuariennustusest väiksem, töötus on jäänud toppama pisut enam kui kaheksa protsendi tasemel ning inflatsioon tasapisi aeglustub.