Eesti elanike seas pole hotellides ööbimine ja restoranides einestamine tänavu enam kaugeltki nii populaarne kui aasta tagasi ja majutusasutuste täitumus on vähenenud kuni kaks korda.
Eestlased kasutavad üha vähem hotellide teenuseid
11. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui varem telliti ikka seminari korraldus koos kohvipauside ja lõunasöögiga, siis nüüd jäetakse lõuna sageli ära ja vahel ei pakuta kohvi juurde ka küpsiseid,» rääkis Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees ja Nordic Hotel Forumi tegevjuht Feliks Mägus. Ta lisas, et ka riigikogu liikmed jätsid varem oma kuluhüvitise restoranidesse.
Pärnu ühe suurema konverentsihotelli Strand müügiosakonna juht Elo Kriiska nentis, et mitmepäevased ööbimisega seminarid on kokkuhoiu ajal asendunud ühepäevastega. Vahel lükatakse neid ka kuu või kaks edasi, kuna osaleda soovijaid pole piisavalt.
Hinnad langevad
Kui eelmisel aastal oli Tallinna majutusasutuste keskmine täitumus 50 protsendi ringis, siis tänavu veebruaris vaid 25–30 protsenti, mõnel juhul isegi vähem.
Strandis näiteks kahanes näitaja veebruaris mulluselt 33 protsendilt 15,8-le. Omajagu aitas sellele kaasa käibemaksu tõus aasta algul.
Statistika näitab, et Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutas jaanuaris viiendiku võrra vähem siseturiste, kusjuures tööreisidel osalenute arv vähenes 29 protsendi ja puhkajate hulk viie protsendi võrra.
Mägusa sõnul on ebakindlus suur nii ühtedel kui teistel. Lähetuse asemel püütakse asjad korda ajada telefoni või Skype’i teel. Mõned ootavad veelgi suuremat hinnalangust. Teatud hoobi on andnud ka lennuliikluse hõrenemine.
Veebruari tulemusi pole hotellid veel kokku löönud, kuid Mägusa hinnangul tulevad need veel märksa kehvemad. Sisetarbimise languse tõttu kannatavad seejuures rohkem väiksemates kohtades paiknevad majutusasutused. Esiteks peatub suur osa välismaalasi vaid Tallinnas ja teiseks piiravad ettevõtted oma välislähetusi ja väljasõite.
Hotellikohti pole enam võimalik nii kallilt müüa kui varem. Tallinna hotellides on hinnad langenud eelmise aastaga võrreldes neljandiku võrra. See kahandab turismiettevõtete likviidsust ja raskendab võetud kohustuste täitmist.
Uste hoopistükkis sulgemist ei saa lubada ükski omanik. Küll aga on väiksemates kohtades, kus tegevus hooajaline, mõned majutusasutused lühendanud lahtiolekuaega või mõneks kuuks aastas hoopis uksed sulgenud. Vahel on omanikud vahetanud välja operaatori. Paremini läheb praegu suurema teenusevalikuga suurhotellidel.
Mägus ütles, et hotellijuhid loodavad leevendust kevadest, sest siis hakkavad inimesed taas rohkem ringi liikuma. Lähikuudeks on juba ka hotellitube broneeritud. Samas torkab silma, et enam ei söandata tellida kohti pikalt ette, vaid seda tehakse viimasel hetkel.
Nägid kriisi ette
Sama rääkis ka Pühajärve puhkekodu juhatuse liige Indrek Vähi. «Tundub, et mõte puhkama tulla tekib äkki ja seda kaua ette ei planeerita,» nentis ta.
Vähi lisas, et ka riigiasutused ei korralda enam nii palju nõupidamisi kodust eemal nagu varem. Kuna aga Pühajärvel kestab hooaeg pea aasta ringi, siis seal suuri kõikumisi puhkekodu täitumuses ei ole.
Majanduslangus hakkas Vähi sõnul tunda andma detsembris, kui ettevõtted jõulupeod ära jätsid. Aasta alguskuudel on külastajaid olnud kümme protsenti mullusest vähem, kuid täitumus ulatub isegi üle 60 protsendi.
«Meid päästis kõvasti see, et 2007. aastal nägime olukorra halvenemist ette ega läinud üldise palgaralliga kaasa. Kaotasime siis küll mõne töötaja, aga nüüd on kergem,» selgitas Vähi.
Tänavu on tublisti kaasa aidanud ka ilus talv. Märts võib Vähi hinnangul siiski jääda mõnevõrra tagasihoidlikumaks.