Kas rahvusliku lennufirma tegevuskava on mõistlik?
30. juuli 2012, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud ärimehed pole rahul rahvusliku lennufirma sihtkohtade ega piletihindadega.
Kuigi Estonian Air pakub eesootaval talvel varasemast 79 protsenti rohkem lende, rikub mõjusana näivat kasvunäitajat tõik, et tegemist on eestimaalastest reisijatele vähe huvi pakkuvate sihtkohtadega. Firmale heidetakse ette ka lennuaegade halba planeerimist ja kallist piletihinda.
«Reisimiseks kasutan enamasti kõige soodsamat ja mugavamat lennufirmat,» ütles valuuta- ja kullafirma omanik Alar Tamming. «Estonian Air on selleks umbes 20 protsendil juhtudel.»
Tanklaketi Olerex turundusjuht ja üks omanikke Antti Moppel nentis, et lendab viimasel ajal pigem Air Balticuga. LHV panga asutaja Rain Lõhmus märkis, et teda häirib Estonian Airi puhul kõige rohkem pidev lennugraafikute ja sihtkohtade muutus.
Kas valed sihtkohad?
Ent näiteid on teisigi. Üks Soomes elav eesti abielupaar saatis toimetusse kirja, kus rääkis, et nad ostsid oktoobri keskpaigaks lennu Eestisse, veetmaks puhkusenädalat kodumaal. Kuid möödunud nädalal said nad teate, et mitu kuud etteplaneeritud lend jääb ära, asenduseks pakuti reisi järgmise päeva varahommikuks.
«Kahjuks on sellega meie plaanid rikutud, sest üritusele, mida me sõpradega planeerinud oleme, me lihtsalt ei jõua,» tõdesid nad. «Rääkimata sellest, et peaksime hakkame öösel kell kolm oma kodust sõitma, et jõuda pakutud varahommikusele lennule Joensuusse. Peame seda äärmiselt ebamugavaks.»
Kui Estonian Air teatas, et ei paku sel talvel enam lende Londonisse, uurisime, millised lennufirma edasised plaanid üldse on.
Selgus, et tänavusel külmaperioodil korraldab Estonian Air 218 lendu nädalas ehk 79 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tuleb aga suuresti Soome ja lähilinnade arvelt.
Näiteks Helsingisse teeb Estonian Air 21 uut lendu, Jyvaskylässe ja Joensuusse kokku 12 ja Riiga 17 lendu. Suurendatakse ka Euroopa-lendude arvu: Stockholmi kaheksa lendu enam, Amsterdami neli, Brüsselisse viis ja Peterburi kümme.
79 protsenti enam lende tähendab, et ettevõte peab märkimisväärselt enam maksma kütuse eest, mis on üks suurim kuluallikas. Ent eeldatavalt suurenev reisijate arv peaks kasvatama ka käivet.
«Tulev talv peaks ootuspäraselt olema majanduslikult tasuvam kui eelmine – lendame uute, ökonoomsemate lennukitega,» sõnas Estonian Airi juht Tero Taskila lühidalt.
Ent mitme ärimehe meelest keskendub Estonian Air oma lendude graafikut seades valedele sihtkohtadele.
«Estonian Air võiks üle võtta Finnairi ärimudeli ehk põhirõhu panna Aasia-lendudele,» leiab Alar Tamming, kes on olnud ka lennufirma nõukogus. «Kõik Finnairi Aasia lennud on kasumis. Ja kui EA paneks käima igapäevased lennud Bangkokki, Pekingisse ja Shanghaisse, saaksime ära kasutada oma suurepärast geograafilist asukohta Aasiasse lendamiseks.»
Valuutaärimees tõdes: Finnair teeks mõistagi kõik endast sõltuva, et seda ei juhtuks. Samas ei pea Finnairi väide, et nende edu on saavutatud vaid aastatepikkuse tööga, paika, sest inimene valib ikkagi odavama ja enim mugavusi pakkuva lennufirma.
«Näiteks kasutas mu lähisugulane Buenos Airesesse lendamiseks lendu läbi Praha, sest Emerites Airlinesi hind oli kaks korda odavam, mitte ei valinud aastatepikkuse tööga tubliks lennufirmaks kujunenud Lufthansat,» nentis Tamming.
Euroopa suurlinnadesse soovitaks Tamming hakata lendama kaks korda päevas – hommikul ja õhtul.
«Finnair on näiteks aastaid lennanud samadesse sihtkohtadesse hommikuti ja õhtuti ning oma reisi on lihtne planeerida,» ütles ka Rain Lõhmus. «Kui täna plaaniksin ärireisi Tallinnast, teaksin ilma mingi reklaamita Finnairi võimalusi peast.»
Mis puudutab kodumaiseid lende, siis tartlane Antti Moppel, üks kütusefirma Olerex omanikest, nendib, et pole Estonian Airi lende Tartust Tallinna kasutanud. «Paradoksaalne, aga autoga on ikkagi kiirem ja mugavam,» tõdes ta. «Muuhulgas ei pea kartma, kas lend ikka toimub või tühistatakse.»
Kodumaised lennud
Mõistagi leidub ka neid, kes on rahvusliku lennufirmaga rahul. Näiteks tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et temal on Estonian Airiga lennates sujunud kõik tõrgeteta.
«Eestil on riigi suurust arvestades tegelikult suhteliselt head lennuühendused ning Estonian Airil on siin suur roll,» nentis Kriis. «Kui tahta paremat, siis tuleb rohkem investeerida, aga selleks pole raha.»
Projekti «Teeme ära!» eestvedaja Rainer Nõlvak sõidaks Estonian Airiga isegi siis, kui nende lendudega seotud probleeme omal nahal tundnud oleks. «Aga ei ole,» sõnas ta.
Samas on etteheiteid põhjustanud ka firma juhtimine. Antti Moppeli sõnul on Estonian Airi tegevus olnud heitlik, «Londoni liini sulgemine pooleks aastaks on arusaamatu,» nentis ta. «Poole tehingu pealt Bombardieride vahetus Embraeride vastu on samuti arusaamatu.»
Tero Taskila lubab, et firma tegevuse avalikumaks muutmine on käimas. «Restruktureerimise käigus oleme arutanud ka läbipaistvuse küsimust,» märkis ta.